Nobelistid nendivad, et maailma üldise heaolu kasvu hinnaks on olnud hüppeliselt kasvanud loodusressursside kasutamine, millele piire seadmata ei suuda Maa enam tulevikus üha kasvava toidu-, vee- ja energianõudluse tõttu inimkonna vajadusi rahuldada, viies ulatusliku inimtragöödiani. Deklaratsioonis märgitakse, et kliimamuutused kujutavad samasugust ohtu kui tuumasõda.

Hinnangu andmisel tuuakse välja Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) kliimaraport, kus leitakse, et praegu nähtava maailma keskmise temperatuuri tõusu taga on tõenäoliselt inimkonna poolt õhku paisatavad kasvuhoonegaasid.

IPCC raporti enda kohta öeldakse, et kuigi selle koostamise protsess pole ideaalne, kujutab see endast siiski parimat ja kõige ajakohasemat kliimamuutuste kohta kogutud teaduslike teadmiste kogumikku ning maailma poliitikud peaksid sellega arvestama. Allakirjutanud rõhutavad, et nad ei väljenda oma vaateid kliimamuutusi uurivate ekspertidena, vaid kirju teadlasrühmana, mis austab sügavalt ja mõistab teadusliku protsessi terviklikkust.

Viimati võtsid nobelistid sellel aastal 65. korda toimuval Lindau Nobeli preemia laureaatide kohtumisel sotsiaalpoliitilise seisukoha 1955. aastal, kui hoiatasid maailma tuumaenergia sõjalisel otstarbel rakendamise eest ja kannustasid riike kasutama seda rahumeelsetel eesmärkidel.

Ühispöördumine ei tähenda, et kõik nobelistid oleksid kliimasoojenemise suhtes ühel nõul. Näiteks 1973. aastal Nobeli füüsikapreemia võitnud Ivar Giaever pidas tänavusel kohtumisel loengu, milles pidas viimase 17 aasta vältel toimunud soojenemist küsitavaks ja taastuvenergeetika arendamist raha raiskamiseks.