Pille Pruulmann-Vengerfeldt: oluline on, et informatsioon ei läheks digitaalsete andmete infomerre kaduma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1432820429000 | amCalendar}}

Digipöörde väljakutsetes peitub ka info(üle)ülekülluse probleem, mis matab inimese sageli andmete alla, digitaalsetest andmetest olulisem on aga nende mõtestamine ehk informatsioon, rääkis Tartu ülikooli meediauuringute professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt konverentsil "Liikuv pilt liikuvas ajas".

Digipöördest rääkides tõi Pille Pruulmann-Vengerfeldt esile kolm väljakutset. Esimene neist algab digitaalsetest andmetest. „Digitaalne on lihtsalt üks viis andmeid edastada. Küsimus on kui palju on ära kasutatud digitaalse edastamise võimalusi ja kui palju on jäetud kasutamata.“

Digipööre on loonud ka võimaluse toota ja salvestada tohutul hulgal andmeid, mis omakorda tekitab info(üle)külluse, mida Pruulmann-Vengerfeldt peab teiseks väljakutseks. Tohutul hulgal ülikvaliteetsete fotode tootmine kosmosest või suuremahuliselt tarbijaandmete kogumine nõuab omakorda ka tehnilist talletamisruumi.

See omakorda nõuab otsuste langetamist: mida talletada, mida mitte? Kas uudisteportaali artikkel väärib talletamist? Aga selle kommentaarium? Ja kas kommentaarium peaks olema salvestatud teatud ajahetkel? Millal on see hetk? Kõik need küsimused on lahendatavad digitaalkultuuri kujundamise ja inimeste „kasvatamisega“.

Samasuguse küsimuse esitab kolmas väljakutse, mis puudutab kommunikatsioonivõimaluste avardumist. „Digipööre tähendab, et meil on vaja suuremat ja vingemat kaamerat - aga mis me sinna sisuks sisse paneme? Kas me teeme lihtsalt suurema pikslite arvuga pildi või paneme sinna sisse asjakohase sisu,“ küsis Pruulmann-Vengerfeldt, juhtides sellega tähelepanu asjaolule, et andmete informatsiooniks mõtestamisel on ajakirjanduses endiselt esimene ja olulisim roll ajakirjanikul.

„Selleks, et andmetest midagi kasu oleks, peab sellest saama informatsioon. Oluline on, et see informatsioon ei läheks digitaalsete andmete infomerre kaduma.“

Digipööre on enamat kui digiandmed, aga ka digiandmed annavad kohustuse ja vastutuse, märkis professor. Meedia kohustusest ja vastutusest rääkides rõhutas ta rolli, milles ERR peab avalikkusele selgitama, miks ühine vastutamine on oluline, miks demokraatlikes protsessides osalemine on väärtuslik. ERR-ile pani Pruulmann-Vengerfeldt südamele, et ERRi ülesanne ei ole lihtsalt sisu pakkuda, vaid aidata kaasa nende väärtuste ja kultuuri teadmuse tõstmisele.

Rääkides Eesti Rahvusringhäälingu väljakutsetest, et ajaga sammu pidades, rõhutas Pille Pruulmann-Vengerfeldt, et pole mõtet loota kõigi 1,3 miljoni Eesti elaniku tähelepanu ning kaasatust saada. Küll aga tuleb otsida kontakti erinevate auditooriumi rühmadega, nii nendega, kes on ise aktiivsed meediakasutajad kui ka nendega, kes on passiivsemad tarbijad.

Ta tuletas meelde, et hoolimata sellest, et inimesed tarbivad meediasisu ühe rohkematelt ekraanidelt ning üha suurema infomüra taustal, on vaatajail-kuulajail-lugejail endiselt kaks kõrva ja kaks silma, mis tähendab, et inimese vastuvõtuvõime on endiselt sama. Sestap peab digipöörde muutunud tingimustes seda hoolikamalt kaaluma, mis on sisukas informatsioon ja mis on lihtsalt mõtestamata andmed.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: