2013. aasta detsembris jõustus Euroopa Komisjoni otsus, mille kohaselt ei tohi põllupidajad kahe aasta jooksul osta ega külvata seemneid, mida on puhitud imidaklopriidi, klotiadiniini või tiametoksaamiga. Sama aasta alguses oli Euroopa toiduohutusamet jõudnud mõnekümnele teadustööle ning taimekaitsevahendeid tootvate firmade ja EL'i liikmesriikide andmetele toetudes järeldusele, et nimetatud neonikotinoidid on meemesilastele õistaimedele kantuna väga ohtlikud.

Tee turule
Määrus ei puudutanud mesilasi mitteligitõmbavaid põllukultuure ja taliteravilju. Samuti võis jätkata mesilasi meelitavate põllukultuuride kasvatamist kasvuhoonetes. Ent otsus võimaldas ka ulatuslikumate erandite tegemist. Liikmesriigid võivad rakendada "ajutisi siseriiklike kaitsemeetmeid". Eeldusel, et nad "vajadusest komisjonile ametlikult teatavad". Samale lisatingimusele toetus põllumajandusamet vastavalt klotiadiniini ja tiametoksaami sisaldavate taimekaitsevahendite turule lubamisel.

"Modesto ja Cruiser OSR'i erandkorras kasutamise load ei ole vastuolus neonikotinoidide kasutuspiirangutega. Erandkorras kasutamise lubade väljastamisest tuleb teavitada ka Euroopa Komisjoni ja seni on Euroopa Komisjon selliseid lubasid aktsepteerinud," märkis Eesti põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Jan-Roland Raukas ERR'ile antud selgituses.

Maakirbud
Väljastatud load puudutavad suvirapsi ja suvirüpsi, mida Eestis ohustavad maakirbud. "Väga sageli langeb maakirbu ilmumise aeg ja suvirapsi ja -rüpsi idulehtede faas kokku. Siis on kahjustused väga suured. Maakirpudele soodsal soojal ja kuival kevadel süüakse ära märkimisväärne osa äsja mullapinnale ilmunud idulehti," nendib Eesti maaülikooli vanemteadur Luule Metspalu.

Bayer OÜ pressiesindaja Eike Kingsepp, kes esindab taimekaitsevahendit Modesto tootvat ettevõtet Bayer Cropscience, toob välja seitsme aasta eest põllumajandusministeeriumi tellitud maaülikooli aruande. Selles leiti, et saagikadu võib olla kuni 18 protsenti. Kingsepp lisab, et maakirbu tekitatud kahjustustest tingitud koristuseelse ja -aegse varisemise tõttu võib kokku koristamata jääda kuni 30 protsenti saagist.

Alternatiive napib
Põllumehed on neonikotinoide sisaldavate tõrjevahendite kasutamise osas sundseisus. Teisi maakirpu eemal hoidvaid puhtimisvahendeid Euroopa Liidus kasutada ei tohi. "Alternatiiviks oleks pritsimisvahendite kasutamine maakirbu esinemisel. Kuna aga pritsimisvahendite kasutamine ei ole nii tõhus, kui puhtimisvahendite kasutamine, tuleks pritsimisi teostada korduvalt (kuni 5-6 korda), mis põhjustaks keskkonnale oluliselt suurema surve kui puhtimisvahendite kasutamine," tõdeb Jan-Roland Raukas.

Suurbritannia Readingi ülikooli põllu -ja keskkonnauuringute keskuse direktor Simon Potts nendib aga, et Euroopa Komisjoni moratoorium on teadustöö valguses õigustatud. Samas seab see taimekaitsevahendite kasutust reguleerivad organid pratamatult raskesse olukorda. "Eelmise põlvkonna üldtoimega tõrjevahendite laialdasemalt kasutamisel võib olla tolmeldajatele ja ülejäänud elustikule samuti väga kahjulik mõju," tõdes Potts. Põhjendatult ühe lahenduse teisele eelistamine nõuab täiendavat riskihinnangut.

Häid alternatiive neonikotinoididele tema sõnul silmapiiril ei paista, mistõttu pole probleemile kiiret lahendust. Pikemas perspektiivis võiks kaaluda keemilisele kahjuritõrjele keskendumise asemel integreeritumat lähenemist (IPM), kus on suurem rõhk ennetustööl ning majandusliku kasu ja keskkonnariskide tasakaalustamisel. Samas ei ole vastavaid strateegiaid Euroopas veel piisavalt palju arendatud, et neid saaks hetkel laialdasemalt kasutusele võtta. Arvestada tuleks nii saagikuse vähenemise kui toidu kallinemisega.

Ent sama tooks tolmeldajate arvukuse vähenemine. Eelmisel aastal avaldatud uuringu kohaselt on Euroopas juba praegu kõigi põllukultuuride ja viljapuude tolmeldamiseks puudu 13,4 miljonit mesilasperet. Siiski ulatub mesilaste pakutava "tolmeldamisteenuse" väärtus Euroopas hinnaguliselt 22 miljardi euroni. Suurema osa tööst teevad ära metsmesilased ja teised kodustamata mesilased, kes on mitmete uurimuste kohaselt neonikotinoidide suhtes tundlikumad kui meemesilased.

Eesti pole üksi
Eike Kingsepa sõnul on lisaks Eestile otsustanud neonikotinoide erandkorras turule lubada ka mitmed teised Euroopa Liidu riigid. "Analoogseid lube on lähipiirkonnas väljastatud Soomes, Taanis ja Poolas. Taotlus on esitatud ka Leedus, Norras ja Inglismaal. Lisaks on luba antud Saksamaal, kuid ainult puhitud seemnete ekspordiks," selgitas pressiesindaja.

Kui Eestis ja Soomes kasvatatakse rapsi ligikaudu 80 000 hektaril, siis Poolas ulatus külvipind eelmisel aastal üle 900 000 hektari. Kuigi sellest osa saab kanda talirapsi arvele, tõstatab ajutiste siseriiklike kaitsemeetmete rakendamine potentsiaalselt oluliselt laiemal külvipinnal küsimuse, kas Euroopa Komisjoni moratoorium täidab sellisena sellele seatud eesmärke. Üle-eelmisel aastal jõustunud keelus märgiti üheselt, et "ilma täiendavate piirangute kehtestamiseta ei ole võimalik ära hoida mesilastele avalduvat suurt riski".