Kevadväsimus: kuidas seljatada müüti?
ERR Novaatori lugejad on taas uurinult meilt, kuidas saad jagu kevadväsimusest. Selle puhul tõstame taas esile Tartu Ülikooli teadlase Margus Lemberi artikli sellest, kas kevadväsimus on reaalne nähtus või pelgalt müüt ning kuidas oma organismi pärast talve turgutada.
Kevadväsimus on nähtus, mida inimesed väidavad end sageli tundvat. Asja täpsemalt uurides tõdeme üllatusena, et puuduvad kindlad kriteeriumid, mille alusel arvata, et tegemist on just kevadväsimusega. Samuti puuduvad kirjanduses usaldusväärsed uuringud, mis oleks kindlaks teinud selle nähtuse põhjused.
Enamik kevadväsimust käsitlevaid kirjutisi põhineb inimeste kirjeldusel, et kevade saabumisel on nad loiumad, väsivad kiiremini, tahavad rohkem magada jmt. Jättes kõrvale Hiina meditsiinis kirjeldatu, on kevadväsimusele püütud leida põhjendusi hormoonide melatoniini ja serotoniini muutunud nõristusest seoses pimeda aja taandumise ning päikesevalguse rohkenemisega kevadel, vitamiinipuudusest kevadel, kurnava viirushaiguste hooaja seljataha jäämisest ja organismi suhtelisest kurnatusest infektsioonide põdemise järgselt. Neil kõigil mehhanismidel nagu ka mitmetel muudel, võib olla oma roll kevadväsimuse tekkes.
Usaldusväärsete uuringute puudumise tõttu võib aga nõustuda ka seisukohaga, et kevadväsimus on inimestele sobiv lahendus oma väsimustunde põhjendamiseks. Skeptikud väidavad koguni, et kevadväsimus on tervikuna inimeste endi poolt välja mõeldud nähtus ja et tegelikult pole väsimuse esinemisel vahet, millise aastaajaga on parajasti tegemist.
Teadustööde andmebaase analüüsides leiab üllatavalt vähe töid, mis on pühendatud kevadväsimuse ja selle põhjuste uurimisele. Internetilehed, kus kevadväsimuse raviks pakutakse koheselt müüa kõiksuguseid vahendeid, ei ole just kõige usaldusväärsemad infokanalid. Selles situatsioonis tundub sobivana anda inimestele soovitusi, mis kõlbavad ka teiste aastaaegade korral.
- Alati mõjub toniseerivalt mõõdukas kehaline koormus, ületöötamise vältimine, piisav puhkus ja uni.
- Toit olgu tasakaalustatud, vitamiinipiisavus tuleks tagada eeskätt sobivate toitude kaudu.
- Päikesepuuduse kuudel on soovitav tarvitada juurde D-vitamiini.
- Viirushaiguste perioodil tuleks minimeerida haigestumise riskid, gripi vastu vaktsineerida, karastamise ja värskes õhus treeninguga suurendada vastupanuvõimet haigustekitajate suhtes.
- Mõistlik on vältida liigselt toniseerivaid vahendeid, näiteks kohvi ja energiajooke, pidada piiri alkoholiga.
Kokkuvõtvalt, kõik need soovitused sobivad tervisliku eluviisi propageerimiseks ka muudel aastaaegadel, mitte ainult kevadisel väsimuse perioodil.
Toimetaja: Sven Paulus, Tartu ülikool