Eesti vajab varsti sõna töökohal liigse töökoormuse kätte surnud inimese kohta ({{commentsTotal}})

Jaapanis teeb iga neljas mees nädalas 50% kauem tööd kui näeb ette 40 tunnine töönädal.
Jaapanis teeb iga neljas mees nädalas 50% kauem tööd kui näeb ette 40 tunnine töönädal. Autor/allikas: disaster_area/Creative Commons

Eraldi sõna töökohal liigse töökoormuse kätte surnud inimese kohta on olemas nii Jaapanis, Lõuna-Koreas kui ka Hiinas. Alanud suveaja valguses võiks näidata Eesti maailmale hoopis positiivsemat eeskuju ja leiutada sõna, millega tähistada kellakeeramise järel üdini rõõmsa ja väljapuhanuna ametipostile ilmunud töötajat, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Inglise keeles on kasutusel üle miljoni sõna. Kunagi ammu oli neid palju vähem. Elu muutub, inimesed märkavad selles aina rohkem oluliseks peetavaid detaile ja jäädvustavad neid sõnadesse. Inglise keeles hinnatakse sõnavara uuendamise-täiendamise tempoks umbes tuhat uut sõna aastas. Tegelikult sünnib uusi sõnu neli-viis korda rohkem, aga mainitud tuhat leiavad piisavalt laia kasutamist, et neid saaks pidada sõnavääriliseks. Näiteks ei saa maailm enam läbi ilma Brexiti, hackathoni, blogi, yuppie, freebie, selfie jmt. Sõnavara uuendust iseloomustab pürgimus püüda pikemalt seletatav ühte tähendusrikkasse sõnasse.

Sama protsess iseloomustab kõiki keeli. Kuidas iseloomustada näitekserinevaid vuntse? Albaanlastel leidub meeste vurrude kohta 37 sõna. Kulmude kirjeldusel saavad nad hakkama 27 sõnaga. Portugalis tähistab napp sõna „fucha“ olukorda, milles kasutab keegi tööandja ressursse enda huvides. Hawaiil öeldakse „kualanapuhi“ ohvitseri kohta, kes ajab magava kuninga juurest sääski eemale. Jaapanis öeldakse „karōshi“ inimese kohta, kes suri töökohal liigse töökoormuse kätte.

Tuleb välja, et töökoormusest tingitud surmale on oma sõna – „guolaosi“ – ka hiinlastel ja lõuna-korealastel „gwarosa“. Lootkem, et selliseid sõnu pole eesti keelde vaja. Selle teemaga jätkates on probleemiks tööle kuluv aeg. Jaapanis teeb iga neljas mees nädalas tööd 50 protsenti kauem, kui näeb ette 40-tunnine töönädal. Nähtus on pikema ajalooga. Sellele asuti tähelepanu pöörama umbes neljakümne aasta eest. Neist viimased kolmkümmend aastat on Jaapanis kasutusel karōshi-hädaabi telefon surmajuhtumite ennetamiseks.

Eelmise aasta suvel pani Lõuna-Koreas üks postiljon end põlema pärast seda, kui sai teada, et tööandja täiustas seni 20 aastat tema tööks olnud postilevi-piirkonda. Need 20 aastat polnud õnnelikud. Mees töötas võimete piiril, mille uudis muudatusest lõplikult murdis. Päev varem hukkus kaks ja sai vigastada 16 korealast, kui bussijuht jäi roolis magama. Meedia reageeris postiljoni juhtumile pilgetega. Bussijuhti taheti vangi panna. Ometi polnud nad süüdi muus, kui ennastunustavalt tööle panustamises.

Võiks arvata, et riigi leival olles on kergem, aga see ei vasta tegelikkusele. Töötamise kultus on sealse kultuuri omadus. Korea riigiametnikel koguneb aastas keskmiselt 2739 töötundi. Seda on tuhande võrra rohkem arenenud riikide keskmisest. Korealastest rohkem töötunde teevad OECD raporti põhjal vaid mehhiklased. Hiljuti sätestas Korea valitsus töönädala maksimaalseks pikkuseks 52 tundi. Varem võidi jätta nädalas tööle 68 töötundi.

Võinuks ju arvata, et tänu maailma tippu kuuluvale kõrgtehnoloogilisele võimekusele on korealased end tööst vabaks innoveerinud. Selle asemel paistavad nad silma töökoormust taluda aitava sotsiaalse protsessi innovatsiooniga. Näiteks võidab korealaste seas üha suuremat populaarsust oma matusel osalemine. Rituaali sisuks on veeta kümmekond vaikuse minutit kirstus. Enne seda riietatakse kliendid matusebüroos valgesse surilinasse ja sooritatakse muud kohased riitused. Kirstu vaikuses loodetakse korra töised mõtted unustada, et vaagida muid elu väärtusi.

Võimalik, et sellise teraapia efekt on lühiajaline või muul moel ebapiisav, sest korealaste panustamine töö altarile ei vähene, vaid nõuab üha uusi ohvreid. Seetõttu otsustas sealse töökultuse ühe keskuse Seouli linnavalitsus ise töökoormuse reguleerimisse sekkuda. Läbirääkimisfaasis oleva ettepaneku järgi kavatsetakse ametnikele keelustada töö arvutiga alates reede õhtust. Uuenduse juurutamine algab kolmekuulise üleminekuperioodiga.

Esimene samm tehakse alanud nädalal, märtsi viimasel reedel. Sellega nõutakse, et alates kella 20.00-st olgu ametnike arvutid välja lülitatud. Seejärel nihutatakse piiraega aprillis veel poole tunni varemaks ning lõpuks maikuus viiakse arvutite sulgemise aeg püsivalt kella 19.00 peale. See jääb kehtima kõikideks tulevasteks reedeteks.

Kulutuuri muutmine saab olema raske, sest juba on üle 60 protsendi ametnikest palunud arvata nad erandite hulka. Varem või hiljem sünnib nähtust tähistama uus sõna.

Siin võiksime maailmale eeskuju näidata ning leiutada eesti keelde sõna, mis tähistab inimest, kes on nädalavahetusel nii hästi puhanud, et isegi suveajale ülemineku kiuste on ta esmaspäeviti alati virge ja õnnelik. Kuna seda head nähtust ei ole tänaseni ühe sõnaga võimalik öelda, ähvardab meid oht leida vastend sõnadele „karōshi“, „guolaosi“ või „gwarosa“.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: