Süda on keeruline organ. Keerukusega kasvab vea risk. Südame puhul ei tahaks vigadele mõelda, kuna enamus võimalusi on eluohtlikud. Üks selline on südame ootamatu seiskumine ehk südame äkksurm. Esmapilgul on sellega kõik öeldud – mitte ootuspärane surm suhteliselt hea tervisliku seisundi foonil.

See võib tabada keda iganes. Isegi väga heas kehalises vormis tippsportlasi, nagu juhtus näiteks eelmisel sügisel, ühel oktoobri reede õhtul rahulikult kodus olles 23-aastase Belgia profiratturiga. Teisalt on süda just nii keeruline, et tagada töökindlus heal juhul umbes sajaks aastaks. Seega on see parajalt huvitav, et mitte öelda hea ja halva põnev tasakaaluseisund.

Loodetavasti ei riku seda ära sund ärgata liiga vara. Erinevate riikide kiirabi väljakutsete statistikas joonistub välja südame äkksurma juhtumites muster, mille teravik paigutub varajastele hommikutundidele ja esmaspäevadele. Südame ootamatu seiskumine erineb infarktist, sest selle eelduseks pole häire südame verevarustuses. Midagi juhtub südamelihase elektrisignaali levikus ja miljonite rakkude täpselt orkestreeritud koostöö lõppeb.

Infarkt juhtub, kui kõiki organsüsteeme teenindavas südames ummistub mõni olulise suurusega veresoon ja toidetaval alal häirub südamelihase töö. Umbes kolmandikule inimestest ongi see viimane tunne. Elektriliste signaalide levik häirub ka infarkti korral, aga tekkemehhanism tuleneb pigem esmalt sündinud varevarustuse häirest. Veresoonte ahenemine toimub aeglaselt. Tervislike eluharjumuste abil püüab seda aeglustada või vältida ning selle kaudu infarkti riski vähendada suur osa südametervisele pühendatud ennetusest.

Ent mida teha ootamatu südame seiskumise ennetamiseks? Muu hulgas on viimasel ajal ühe võimalusena asutud kaaluma suveajale ülemineku otstarbekust. Seegi tühisena näiv elurütmi muutus kajastub pisikese ühe-kahe päevase jõnksatusena südamega seotud juhtumite statistikas. Tegemist oleks ühekordse meetmega, mille efekt ei ulatuks aasta ülejäänud päevadele.

Järsku peaks kasutama rohkem nutitelefoni? Selle hüpoteesi võimalikkusele osutasid USA-s läbiviidud uuringu autorid. Oregoni äkiliste ja ootamatute surmade statistikat koondav uurimistöö käsitles umbes miljoni elanikuga ringkonnas ajavahemikus 2002–2014 kiirabi poolt registreeritud südame seiskumise juhtumeid.

Andmete täpsuse nimel valiti kõikidest just kiirabiväljakutse juhtumid, sest neist andmetest sai eraldada esimese kõne aja. Spetsialist eristas seejärel äkksurmad infarktidest. Kokku vaadeldi enam kui paari tuhandet juhtumit. Neist umbes poolteist tuhat vastasid uuringu kriteeriumitele.

Üllatuseks avastati, et varajastel hommikutundidel kesköö ja kella kuue vahel aset leidnud südame äkksurmad moodustasid kõikidest juhtumitest vaid 13,9 protsenti. Samuti ei tuvastatud suremusele esmaspäevade mõju. Küll pandi tähele, et kurbade juhtumite arv oli madalaim pühapäeviti. Enamus, ehk 31,6 protsenti ootamatutest südame seiskumistest esinesid pärastlõunal. Hommikule ja õhtule paigutusid enam vähem võrdselt kumalgi puhul ca 27 protsenti juhtumitest.

Kuhu on kadunud paljudesse õpikutesse kirjutatud varajaste tundide ja esmaspäevade südameseiskumised? Uuringu autorid pakuvad võimaliku seletusena muutust inimeste ülalpidamises. Nad osutavad viimase 10–20 aasta jooksul aset leidnud tehnilise ühendumise efektile, mille tõttu on märgatav osa täiskasvanutest pidevalt hõivatud ja neil alatasa kiire. Siin ilmnebki nutitelefoni näiliselt tervistav efekt, mille kaudu on inimesed alaliselt ühenduses töö ja suhtlusmaailmaga, tihti keset ööd.

Vahest on selline 24/7 elu muutnud asjade seisu ja elamise rütme, mida võis varasemal ajal üllatada öine ärkamine ja esmaspäev. Hea ja halva tasakaalust rääkides satuvad nüüd südame seiskumised rohkem päevasele ajale, kui tööd on palju. Teisalt võimaldab pidev ühendumise kultuur reageerida ootamatutele ohuolukordadele kiiresti ja nii tagasi keerata mõnegi kurva sündmuse.

Öeldu jääb seni veel oletuseks. Lõppude-lõpus võiks kaasneda ju manatud nutitelefoniga ka midagi head. Rõhk ei ole sõnal lõppude-lõpuks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".