Päeva lõpus kirjavahetuse piiramine võib suurendada ängi ja tööstressi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Võib oletada, et pealesurutud režiim toetab mõnel juhul tegevuse ajakasutuse paremat korraldamist.
Võib oletada, et pealesurutud režiim toetab mõnel juhul tegevuse ajakasutuse paremat korraldamist. Autor/allikas: Siora Photography/Unsplash

Inimeste eraelu kaitseks tööpäeva lõppedes kohustuslikus korras töise kirjavahetuse piiramine võib tekitada inimestes täiendavat ängi ja stressi. Tähelepanek vihjab, et IKT tekitatud probleemidele pole lihtsaid lahendusi, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Lihtsate otsuste ilu seisneb nende mõistmises võimalikult suure arvu inimeste poolt. Samas koosneb enamuse inimeste elu keerukatest seostest ja neist kasvavatest väljakutsetest. Seetõttu võib osutuda lihtne otsus lühinägelikuks ja isegi probleemi süvendavaks. Värske näite taoliste juhtumite kataloogi leiab seoses püüdlustega tagada töövõtjale tööpäeva lõpuks rahu töisest teabest.

Vähe on neid, kes pole tegelenud pere, sõprade ja kasvõi iseenda aja sees töise kirjavahetusega. Kunagised info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lubadused lisada töövõtja ellu vabadust teha tööd temale sobival ajal ja kohas osutus eksitavaks. Otsest süüdlast ei tasugi otsida, sest tegemist on pigem kõikide osapoolte tegevuse tulemiga. Igatahes võimaldab andmeteks muudetud töö kohtuda sellega 24/7 ja kuna töö võrdub sissetulekuga, kaldutakse seda tegema kõikjal kus võimalik.

Infole rajatud töö on assotsiatiivne. Juhuslike signaalide loodud seoste tärkamist ei saa vangistada töötundidele. Need lihtsalt ilmuvad teadvusesse. Halvemal juhul meenub mõni tegemata ülesanne. Seepeale saadetakse enam-vähem reflektoorselt kolleegile sõnum, et see oma peast edasi delegeerida. Nii siis lendlevad pea ööpäevaringselt inforuumis töised sõnumid. Selle tulemusel muutub kultuur tööd esiplaanile seadvaks. Tasahilju ilmutasid end kannatamatus ja etteheidete alatoon puhkudel, kui õhtune sõnum jäi vastuseta.

Töise tõhususe kõrval kasvas stressi lõiv ja saavutas epideemia mõõtmed. Osa terviserikete kulu kandus ühiskonnale. Langenud töövõime tõttu kannatas ka töise panuse tõhusus. Tasahilju asuti siin-seal sätestama töist infovahetust piiravaid reegleid. Prantsusmaal kehtestati koguni seadus, mis keelas tööpäeva lõppedes töövõtjat tööga tülitamast. Mõnes ettevõttes otsiti pehmemaid lahendusi kokkulepete ja kõige põhjuseks olnud IT abil, näiteks piirates teatud kellaajast juurdepääsu töistele arvutisüsteemidele.

Loogiliselt võttes usaldame inimeste asemel otsustamise taaskord masinatele. Probleem on reaalne, süüdlane kirjeldatud ja lahendus suure punase nupu näol olemas. Lisaks on see lahendus odav.

Ühendkuningriigis, Sussexi ülikoolis tehtud uuringus soovitatakse olla töise kirjavahetuse piiramisel ettevaatlikumad. See võib oodatule vastupidiselt töövõtjates stressi suurendada, kuid mitte kõigi puhul. Siit siis vihje inimestega seotud olukordade keerukusele, mida ei saa ilmselt lihtsa reegliga piiratud kasti suruda.

Mõne töötaja puhul võib töisest infost vaba tsoon stressi vähenemisele kaasa aidata. Võib oletada, et pealesurutud režiim toetab mõnel juhul tegevuse ajakasutuse paremat korraldamist. Kuid taaskord mitte alati ja olukord võib sõltuvalt üksikasjadest erineda isegi sama indiviidi puhul. Põhjuseks on paindlikustunde kadumine. See võib hüppeliselt põhjustada kõrgel tasemel ängi ja närvilisust.

Sõltumatult sellest, kui palju kellelgi on tööd, eelistab ilmselt enamus vältida ajalise sunni olukorda ja loodab, et tal on kitsikuse vältimiseks varuks täiendavat aega. Näiteks kurtsid töövõtjad, et e-kirjade kasvava tulva üle kontrolli hoidmiseks peavad nad tajuma vaba ressursi olemasolu. Isegi juhul kui nad saavad töö ajal kirjadele vastatud, põhjustab postkasti avamine oodatavalt stressi. Kuna vastamisel on tegemist enamasti aega nõudva tööga, vajavadki nad tunnet piisava ajalise ressursi olemasolust. Kirjavahetust piirava ajaskeemi rakendamine võtab nimetatud tunde ja tekitab ängi.

Suures pildis joonistub välja olukord, milles on kohanenud osa töötajaid ITK pakutava paindlikkusega. Nad saavad oma tööga hakkama, valides neile sobiva aja ning koha. Teisalt tabab muutus üha suuremaid masse, kelle puhul on esmaseks reaktsiooniks infouputuse stress koos juba kirjeldatud kahjudega tööandjale ja ühiskonnale.

Õpitakse vigadest, seda nii personaalsel kui ka organisatsiooni tasemel. Võib arvata, et kirjavahetuse piirangute ja regulatsioonide aeg alles saabub, sest poliitikad kalduvad olema reaktiivsed. Samas peaks natukenegi lootma inimlikule mõistusele, sest selle eest töövõtja ju palka saabki.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: