Kui kasulik on alkohol? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Oliver Haja/Creative Commons

OECD raporti kohaselt võib eesti elanikke pidada organisatsiooni liikmesmaade kodanikest kõige alkoholilembesemateks. Eestlasi üldiselt iseloomustav lühikese aja vältel suure koguse alkoholi tarbimine on selgelt kahjulik. Kuid ilmselt nii mõnigi sooviks juua pärast tööpäeva lõppu toidu kõrvale vaid klaasi veini või õlut. Eriti arvestades, et teadusuuringud viitavad aeg-ajalt isegi mõõduka alkoholi tarbimise kasulikkusele. ERR Novaator palus teemat kommenteerida arstidel.

Kui inimeste endi arvamus alkoholi koguse mõõdukuse osas võib oluliselt erineda, siis rahvusvaheliselt on see defineeritud selgemalt. Sõltuvalt riigist tähendab see naiste ja meeste puhul päevas vastavalt 10-20 ja 20-30 milliliitri puhta alkoholi manustamist. Üks alkoholiühik ehk kümme milliliitrit absoluutalkoholi on võrreldav sõltuvalt joogi täpsest kangusest väikese klaasi veini või teeklaasi täie õllega.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht Margus Viigimaa sõnab juba ennetavalt, et kui on valida täiskarskluse või väikese alkoholi tarbimise vahel, siis viimane eelist ei anna. Juba väike kogus alkoholi võib kasvatada maksatsirroosi tekkimise ohtu. „Põhjamaades on see üldse veidi keerulisem. Eestis ja Soomes võibolla eriti, kus on alkoholi tarbimine niigi suur. Sealt tuleks alkoholi kuritarvitajaid kindlasti juurde,“ hoiatas Viigimaa alkoholi sõltuvust tekitava mõju eest.

„Sõltuvalt täpsest rahvusvahelisest juhisest on päevas üks alkoholi ühik naistel ja kaks meestel või kaks naistel ja kolm meestel ohutud ja ei tee südamele midagi halba. Infarktirisk ja lupjumishaiguste risk pikas plaanis isegi selle tulemusel väheneb,“ märkis kardioloog. Suuremate koguste puhul kasvab südame rütmihäirete ja äkksurma risk, mainimata vägivaldseid surmi.

Alkohol ja südame-veresoonkond

Teadusuuringutest ilmnebki, et enamik alkoholi kasulikke mõjusid seondub südame ja veresoonkonnaga. Näiteks aasta alguses ilmunud 15 000 inimest hõlmanud uuringus leiti, et nädalas kuni seitse alkoholi ühikut joonud meestel oli infarktirisk võrreldes täiskarsklastega viiendiku võrra väiksem. Naiste puhul oli erinevus 16 protsenti.

Mehhanisme, mille kaudu alkohol südame-veresoonkonna tervist mõjutab, võib olla mitmeid. „Näiteks HDL-kolesterooli tase tõuseb, mingil määral võib väheneda isegi (halb) LDL-kolesterool. Samuti väheneb trombotsüütide agregatsioon, mis võib viia südameinfarkti ja ajuinsuldini. Veresooned laienevad, mis pole paha, ja suurte veresoonte jäikus mõneti väheneb,“ selgitas Viigimaa. Ent taas on kesksel kohal doosi suurus.

Oma roll on ka sellel, mis kujul alkoholi manustatakse. Kardioloog toob näitena Kopenhaageni südameuuringu, mille käigus jälgiti 12 aasta vältel 6000 meest ja 7000 naist. „Seal leiti, et veini joomisel on väikese doosi puhul positiivne toime, kuid õlle ja kangete napside puhul seda positiivset toimet ei leitud,“ sõnas Viigimaa. Tasub märkida, et OECD raporti kohaselt moodustab õlu ja kange alkohol tarbitavast alkoholist ülekaaluka osa.

Õlle puhul toob kardiloog eriliselt välja joogi suures koguses ehk päevas üle kolme pudeli joomise kahjuliku mõju. Üldine suremus kasvab lisaks vägivaldsetele surmadele infarktide, äkksurmade ja südame rütmihäirete toel. „Vedeliku kogus on väga tähtis. Õllejoojatel kipub see minema väga suureks, mis tekitab südamele täiendavat koormust. Esiteks kahjustab alkohol südamelihast ja see ei suuda enam nii hästi kokku tõmmata. Teisalt venitab vedeliku kogus südant pidevalt suuremaks. Lõpuks tekib suur lõtvunud süda,“ selgitas Viigimaa.

Viimaks seondub alkohol nn prantsuse paradoksiga. Reeglina kasvatab loomse rasvade tarbimine südame isheemiatõppe haigestumise riski ja sellega seonduvat suremust. „Ent Prantsusmaa ja Šveits on Euroopas selles osas erandlikud. Loomseid rasvu süüakse küll palju, aga suremus on kõige madalamal tasemel nagu Itaalias ja Hispaanias. Arvataksegi, et väike alkoholi – eriti punase veini – tarbimine võib olla põhjus, miks loomse rasva kahjustav toime elimineeritakse,“ ütles kardioloog. Oletus on jäänud seni hüpoteesi tasemele. Muuga pole seda aga osatud põhjendada.

Kasulik toime võib tuleneda punases veinis leiduvatest antioksüdantidest, mis on kehale vajalikud erinevatest aspektidest. „Näiteks takistavad need veresoonte seina tungiva halva kolesterooli oksüdeerumist. Põhimõtteliselt võib kolesterooli tase olla kõrge, aga kui see ei oksüdeeru, siis see midagi halba ei tee. Samal ajal on oksüdatiivne stress seotud pahaloomuliste kasvajate ja muude haigustega,“ selgitas Viigimaa.

Aastate eest Itaalias tehtud uuringus leiti näiteks, et riigi elanikud saavad kolmandiku antioksüdantidest just veinist. Punase veini antioksüdantide ja pikema eluea vaheline seos pole aga sugugi kindel. Näiteks eelmisel aastal ilmunud töös leiti, et see ei aidanud oma veiniarmastuse poolest tuntud Chianti regioonis elavatel itaallastel oma eluiga pikendada. Igal juhul oleks võimalik saada antioksüdante ka mujalt. „Puu- ja juurviljad oleks selleks suhtes kõige loomulikumad. Paraku süüakse neid põhjamaades liiga vähe,“ arutles Viigimaa.

Alkohol ja viljakus?

Mõned uuringud on vihjanud, et vähesel määral alkoholi tarbimine võib lisaks sugutungi tõstmisele vähendada ka impotentsust. Androloog Margus Punab nendib aga, et uuringuid mõõduka alkoholi tarvitamise mõjude hindamiseks napib, et selle kasulikkuse või kahjulikkuse tõttu kindlaid järeldusi teha. „Igal juhul loetakse 5-7 alkoholiühikut nädalas hetkel ohutuks,“ sõnas androloog. Sugutrakti hakkavad otseselt kahjustama rängemad joomingud.

Sperma kvaliteeti ja sellega seonduvalt otseselt viljakust langetab aga juba väiksem alkoholi kogus.

Eelmise aasta lõpus 1200 Taanis elavat meest käsitlenud uuringu kohaselt võib piisata viiest alkoholiühikust nädalas. Olulist langust võis täheldada nädalas üle 25 alkoholiühiku tarbimisel. Punabi kogemuse põhjal pole alkoholist tingitud sperma kvaliteedi langus reeglina pöördumatu. „Tavaliselt võtab see umbes kolm kuud. See tuleneb sugurakkude küpsemisest,“ laiendab androloog

Taani uurimusest selgus lisaks, et nädalas 1-5 alkoholiühikut tarbinute olukord oli parem kui alkoholist täielikult loobunutel. Sarnase järelduseni on jõutud ka varasemates uuringutes. Paraku pole võimalik tulemuste alusel öelda, kas mõõdukal alkoholi tarbimisel on kasulik mõju või viis karskluseni muu hulgas ka sperma kvaliteeti mõjutanud haiguslik seisund. „Ei saa välistada, et teatud rühmades – näiteks kõrgema südame isheemiatõve riskiga inimestel – tuleb alkoholi tarbimine kasuks, kuid seda ei saa võtta kui midagi universaalset,“ sõnab Punab.

Vaimne võimekus

Eelmisel aastal ilmunud paari tuhandet vanemaealist hõlmanud longituuduuringutes seostati mõõdukat alkoholi tarvitamist eakaaslastest parema vaimse võimekuse ja episoodilise mäluga. Autorite hinnangul tulenes see suuremast hipokampusest. Töörühm spekuleeris, et alkohol võib ergutada ajuosas uute närvirakkude teket. (Hipokampust seostatakse mälu ja õppimisvõimega.) Ent seos oli selgelt nähtav vaid üle 70-aastaste, eriti naissoost uurimisaluste seas.

Lisaks pole võimalik taas kindlalt öelda, kas mõõdukas alkoholi tarbimine tuli tõepoolest kasuks või olid vanemas eas alkoholi tarvitajate üldine tervis parem ja nad ei pidanud sellest tervisehädade tõttu loobuma.

Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloog Anne Perli nendib, et tema erialaga piirnevad spetsialistid ei arva alkoholist üldiselt mitte midagi head. Alkoholi peetakse sageli ekslikult antidepressandiks, millega ei osata piiri pidada. Suuremates kogustes alkoholi tarbimine avaldab närvisüsteemile aga juba ränka mõju.

„Olen töötanud palju aastaid neurokirurgias ja neuroloogias. Võin öelda, et CT-uuringul on joodikutel näha isegi anatoomiline muutus ehk atroofia. Paljudel sellistel on püsiv mentaalne häire, tasakaalutus ja halb koordinatsioon, tuigerdav kõnnak. See ei taastu,“ nendib Perli. Tihti saavad ajurakud kahjustada ka alkoholi tarbimisest lähtuvate traumade ja selle tõttu tehtavate korduvate neurokirurgiliste operatsioonide tõttu.

„Mõnedel kujunevad välja jalgade halvatused ja tundehäired, mida me nimetame perifeerseks neuropaatiaks. Peaaegu ei parane, kellel on see välja kujunenud. Sekundaarselt tekitab ajukahjustust ka süvenev maksapuudulikkus,“ lisab Perli ja toob välja veel psühholoogilised probleemid ning nn Korsakovi sündroomi. Viimase puhul kaob lühimälu sootuks ja mäludefekt täidetakse fantaasiatega.

Tõendeid napib

Nii napib lõppkokkuvõttes ekspertide hinnangul hetkel tõendeid, et soovitada alkohoolsete jookide tarbimist kellelegi nende potentsiaalselt kasulike mõjude tõttu. Viimaste avaldumise kaaluvad üles alkoholi suurema tarbimisega seonduvad terviseriskid. Aasta alguses avaldatud peaaegu 53 000 üle 50-aastast britti hõlmanud uuringus leiti, et mõõduka alkoholi tarbimise kasulikud mõjud on olnud eelnevates uuringutes ilmselt mõneti liialdatud.

„Tihti paigutatakse endised alkohoolikud täiskarsklastega samasse rühma,“ nentis uurimuse juhtivautor Craig Knott Londoni Ülikooli kolledžist. Kui Knotti ja ta kolleegide esialgne analüüs näitas sarnaselt eelnevatele uuringutele, et mõõdukas koguses alkoholi tarbimine on täiskarsklusest vähemalt suremusriski langetamise seisukohalt kasulikum, siis endiste alkohoolikute karsklaste seast eemaldamisega vähenes rühmade vaheline vahe oluliselt.

Lisaks ei arvestata Knotti hinnangul sageli piisavalt teiste suremust mõjutada võivate sotsiaalmajanduslike ja elustiilist lähtuvate teguritega. „Eelnevates uuringutes nähtud mõõdukas koguses alkoholi tarbimise kasulikku mõju saab osaliselt siduda sobimatute kontrollrühmade valiku ja puudujääkidega tulemuste statistilises analüüsis,“ laiendas Knott.

Põhjaliku analüüsi järel oli märgata, et suremusrisk väheneb ainult nendel 50- kuni 64-aastastel meestel, kes tarbivad nädalas vaid 15-20 alkoholiühikut. Sama ilmnes üle 65-aastaste naiste hulgas, kes manustasid nädalas kuni kümme alkoholiühikut. Seejuures ei tohiks mehed juua päevas enam kui 1,5 alkoholiühikut ja naised rohkem kui 4,5 alkoholiühikut.

Uuringutulemustele osutades hoiatab Knott, et mõõdukast alkoholi tarbimisest võivad kasu lõigata kitsalt piiritletud inimrühmad ja seda tuleks alkoholi tervisemõjusid käsitlevate artiklite lugemisel ka alati meeles pidada.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: