Kristjan Port: e-kirjad levitavad ületöötamise tõbe ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Luís Pedro/Creative Commons

Eelmisel sajandil revolutsioone ja sõdu põhjustanud vaidlus käis paljuski inimkapitali omandi ning kasutusõiguse ümber. Tänaseks on jõutud äratundmisele, et tegemist on tööandja ja töövõtja ühise väärtusega, mille eest peavad hoolt kandma mõlemad.

Samal ajal on teada, et inimkapitalist väärtuse ammutamise vahendiks on töö. Kuna elu muutub kallimaks, peab tegema rohkem tööd ja kurnav töö suurendab tervishoiukulutusi, muutub elu veelgi kallimaks. Töövõimelise kapitali hooldamise kulude kasv sunnib aga tegema veelgi rohkem tööd.

Tegemist on omapärase tagasiside efektiga, mida teavad paljud seoses mikrofoni asetamisega valjuhääldaja lähedale. Mikrofoni püütud suvaline krõbin jõuab võimendi kaudu valjuhääldajasse, mille siis mikrofon kinni püüab ja suunab võimendi kaudu valjuhääldajasse, et see üha valjemalt mikrofoni karjuks jne. Valjenev kriiskamine katkeb, kui keegi sekkub või valjuhääldaja katki läheb. Inimnäite juurde tagasi tulles, oleks tore, kui saaks katkiminemist vältida. Kuid kes peaks hulluvasse tööprotsessi sekkuma?

Järsku sobib selleks mõni teadlane. Õigemini peaks piisama teadlase hoiatusest. Sir Cary Cooper on teadlane, kes uurib organisatsioonipsühholoogiat Lancasteri ülikoolis. Ta on nõustanud Ühendkuningriigi valitsust töötervishoiu teemadel. Lordi tiitliga professori värskeimaks tähelepanekuks on kuninganna alamate seas pidurdamatult leviv tava töötada lisaks tööpäevale veel õhtul, nädalavahetusel ja puhkuse ajal. Juhul, kui see aitaks neil sissetulekuid suurendada, peaks end probleemist eemal hoidma ja laskma kõigil elada vaba inimese elu.

Õnnetuseks pole sama trendi ajal sissetulekud suurenenud. Pigem on reaalne sissetulek aastakümnetega jäänud samaks või isegi vähenenud, kuid sellegi hankimiseks peab tegema rohkem tööd. Väsimus ei aita mingilgi moel rohkem kasu luua. Küll aga kahjustab vaimset võimekust, mis viib selleni, et inimene ei saagi oma kehvast seisundist aru.

Seotud ja hullem häda tulenebki halvenevast tervisest, mis kasvatab tervishoiu kulutusi. Siin aga pole probleem enam indiviidi jagu, kuna kasvavad tervishoiukulud muudavad elu kallimaks kogu riigis. Siis peavad riigi kõik alamad rohkem tööd tegema. Ühesõnaga teate küll, kuhu see nõiaring välja jõuab. Punkti kogu protsessile paneb OECD statistika, mille järgi on britid seitsme juhtiva riigi võrdluses kõige madalama tööviljakusega. See tähendab, et täiendava töö tegemine ei vii kuhugi. Töötamise tõve pisikuteks peab professor e-kirju ja ta iseloomustab olukorda riigis e-kirjade kontrollimise epideemiat.

Sir Cary pakus Briti Psühholoogia Ühingu konverentsil lahendusena rünnata e-kirju võimaldavaid mehhanisme. Mõni aeg varem pakkus ta näiteks, et tööandjad võiks isegi tööpäeva sees e-kirjade serverid välja lülitada, kuna kirjadega tegelemine langetab töist jõudlust ja lisab töös oleva protsessi kõrvale uusi hoogtöid. Hiljem pakkus ta konstruktiivsema lahendusena varustada arvutid tarkvaraga, mis hoiataks töötajat pärast näiteks kahekümnenda e-kirjaga tegelemist, et oled täna raisanud juba kirjadega tegelemisele näiteks nii mitu minutit või tundi.

Samuti pakkus ta välja idee, et tööandjad keelaksid inimestel majasiseste e-kirjade saatmise ja selle asemel otsiksid inimestega vahetut kontakti või räägiksid nendega telefoni teel. Küsimus poleks niivõrd iga kirja sisu kandmises vestluse vormi, kuivõrd kogu sündmusest loobumises, sest füüsiline kontakt on kallis ja see aitaks näidata, kui väheväärtuslik oli kiusatuseks olnud kirjas peituv info.

Lihtsamalt ümber öelduna suurendavad e-kirjad töökoormust. Kuna see on juba niigi kõrge, oleks rumal seda suurendades samal ajal töövõimet langetada. E-kirjade saabumise kontrollimine ei ole kasulik töö. Otse vastupidi – see on kahjulik. Ära siis tee seda iga natukese aja tagant. Ja ära tee seda pärast tööd. Sest see on aeg, mille nimestki selgub, et siis on tööaeg läbi.

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: