Inimesi kimbutavad kevadest kevadesse märtsist maini sellised tülikad sümptomid nagu unisus, meeleolu langus ja energiapuudus. Sageli kurdetakse ärrituvust, puhkamatuse tunnet, une- ja motivatsioonipuudust, keskendumisraskusi, tuleb ette vererõhu kõikumisi, seedeprobleeme, kroonilised haigused ägenevad ja kergesti korjatakse üles uusi haigusi. Kõike seda kokku oleme hakanud nimetama kevadväsimuseks.

Vikerraadio "Huvitaja" saates jagas sel teemal nõu Regionaalhaigla kopsuarst ja unespetsialist Erve Sõõru. Tema sõnutsi pole kevadväsimus konkreetne diagnoositav haigus, ega leidu ka ühtainsat võluravimit selle vastu, kuid ootamatult häid tulemusi võib saavutada, kui pidada hoolega silmas teada-tuntud "kuldset kolmikut": uni, toit ja liikumine.

Uni. Kui päev niipalju pikeneb, et valge aeg "sõidab sisse" meie uneaaega, võib keha sattuda segadusse, justkui kestaks päev ja tuleks seetõttu olla ärkvel ja tegus.

Seega tasuks oma unerežiimi kevadel teadlikumalt jälgida ja aidata korralikule unele kaasa regulaarse päevarežiimiga. Kevadel on iseäranis paras aeg võtta käsile oma nutisõltuvus – nii kiirgav ekraan kui ka üleküllane hüplik infovoog soodustavad unehäireid.

Nutitelefoni asemel tasuks hommikuseks äratajaks hankida tavaline äratuskell ja paigutada ekraaniga seadmed une ajaks sootuks teise tuppa. Pikk valgusperiood ja päevane ere päike võivad vähendada kehas unehormooni melatoniini tootmist. Selle vastu võib abi olla päikseprillidest.

Muutunud ilmastiku tõttu tasuks üle vaadata ka voodiriided – talvine paks villatekk võib vajada väljavahetamist õhema vastu. Tööpäeva vahele on tervislik teha pikutamispaus – aga mitte pikem kui pool tundi, muidu häirub öine uni.

Toit. Kuigi tänapäeval on puu- ja köögiviljade valik kauplustes küllaltki rikkalik, teeb harjumus oma töö ja talvisel ajal sööme vähem värskeid vilju ning rohkem raskemini seeditavat, kaloririkast ning vitamiinivaest toitu.

Niiviisi võib koguneda liigset kehakaalu, kurname keha talve jooksul välja ja meie vitamiinidepood tühjenevad. Eriti puudutab see C- ja A-vitamiini. Pole ime, et inimesed kevadel kahmavad himukalt kõike rohelist, mis nina mullast välja pistab – aga samalaadset toidulisa tasuks teadlikult valida ka talveperioodil poeriiulilt. Ei tohi unustada kala, pähkleid-seemneid, salateid.

Kõigil kuudel, kus sees on r-täht, tasuks toidu kõrvale võtta D-vitamiini, aga enne tasuks nii selle, kui ka teiste vitamiinide taset kehas kontrollida.

Suvisel ajal toodab keha D-vitamiini päikesevalguse mõjul. Kindlasti tuleks kevadel jälgida, et keha saaks piisavalt vett, mis kannab välja kahjulikke jääkaineid.

Liikumine. Talveperioodil tõmbuvad meie liikumisteekonnad ahtaks. Paljude igapäevane liikumiskeskkond kipub piirduma valdavalt tubase ruumi ja autosalongiga. Selline pealtnäha hõlbuelu tegelikult kurnab organismi, kuna vereringe ja ainevahetus aeglustuvad ja paljud kehatalitlused häiruvad.

Pole loomulikumat tulemit kui väsimus, mis lööb eriti teravalt välja siis kui inimene ühtäkki end taas aktiivsemalt liigutama hakkab – ehk siis kevadel. Lisastressi võib tekitada see, et palavate ilmadega veresooned laienevad, mistõttu vererõhk veidi langeb.

Hormoonid. Peale juba mainitud unehormooni melatoniini kipub kevad lööma sassi ka teiste hormoonide, näiteks serotoniini ja dopamiini rütmi, sest inimeste igapäevaharjumused muutuvad järsult ja tihtipeale suureneb just kevadel ka töökohustuste hulk.

Muidugi ei saa unustada, et kevadel suureneb meie huvi vastassugupoole vastu, mis omakorda seab keha stressi ja nõuab palju energiat ning seevõrra hoolikamat puhkust. Senisest rohkem kiputakse seltskonda ja pahatihti väheneb sellega seoses mõõdutunne alkoholi suhtes, mis teatavasti on suur energiaröövel.

Allergiad. Kuna kevadel tuleb õhku ühtäkki palju õietolmu, siis löövad välja õietolmuallergiad: nina läheb vesiseks, silmad hakkavad kipitama, võib kaasneda peavalu, ent ka väsimus ja unisus. Allergikud võiksid õuest tuppa tulles käia duši all ja vahetada riided, et vähendada kokkupuudet õietolmuga.

Aga kui halb enesetunne kuidagi üle ei lähe, ei tasu häbeneda ja tuleks kindlasti juttu teha perearstiga. 

ERR Novaatori ja Vikerraadio "Huvitaja" kevadväsimuse teemaline saade valmis koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi magistrantide Gitta Rieneri, Merlin Valgetamme ja Juhan Javoišiga. Saadet saab kuulata siit: