Uuringus osales üle 2000 Eestis elava 16–54-aastase mehe. Tulemused näitasid, et meestele meeldib olla suhtes. “Partnerivalikul hinnatakse armastust, partneri iseloomu ja head seksuaalset sobivust, intelligentsust ja ühiseid väärtusi. Tähtis on ka partneri potentsiaalne edukus lapsevanemana,“ rääkis uuringu üks läbiviijaid Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar.

Veel tuli uuringust välja, et laste sünd on üldjuhul meeste jaoks soovitud sündmus. Mehed peavad parimaks vanuseks esimese lapse saamisel 26.–27. eluaastat. Ideaalis sooviksid mehed oma perekonda kahte või enamat last, kuid tegelikult ollakse isa peamiselt ühele või kahele lapsele. Kõige enam nimetasid mehed laste puudumise põhjuseks muret kindla töö, elukoha ja majandusliku toimetuleku pärast, samuti sobiva partneri puudumist.

Tervisemuredega oli viimase aasta jooksul arsti külastanud või arstiga konsulteerinud 77 protsenti 15–54-aastastest meestest. Eesti meeste suurimaks terviseprobleemiks on ülekaalulisus: üle poolte meestest on ülekaalulised või rasvunud.

“21 protsendil Eesti meestel on depressiooniga seotud sümptomeid, nagu närvilisus, masendus, rahutus, õnne mitte tundmine, mahus, mida loetakse tervisele ohtlikuks,“ sõnas Ainsaar. Haiged mehed, kes arsti juurde ei jõua, tõid selle peamiste põhjustena välja pikad järjekorrad, arstiabi kalliduse ja isetervenemise võimaluse.

Paljud mehed on viimastel aastatel käitunud ka enda tervist ja elu ohustavalt. Uuring näitas, et vähemalt iga neljas mees tarvitab alkoholi kaks või enam korda nädalas ja kolmandik meestest on igapäevased suitsetajad. Meeste terviseriske suurendab ka riskantne seksuaalkäitumine. Igal kolmandal mehel on viimase aasta jooksul olnud juhupartnereid ja vaid pooled neist kasutasid juhuvahekorras olles kondoomi.

Uuringu tellinud Eesti säästva arengu komisjoni raportöör Loone Ots sõnas, et Eesti meeste probleemid vähendavad otseselt võimalusi tõsta Eesti iivet. “Riik saab panustada, tõstes arstiabi kättesaadavust ja kutsudes mehi spetsiaalselt neile mõeldud terviseuuringutele. Mõnuainete ennetustööd tuleb tõhustada,“ rääkis Ots. “Eriti tähtis on tervisekasvatus nii koolides kui ka kõrgkoolides. Viimastesse pole teavitustöö seni kuigivõrd jõudnud, ent süsteemse tervisehariduse jätkamiseks on meie kõrghariduse põld lai.“

Otsa sõnul on eraldi küsimus noorte perede toetamine, julgustamaks neid saama esimest last enne 30. eluaastat: “Siis on tõenäolisemad ka järgmiste laste sünnid – uuringu põhjal on nad ju oodatud.”

Uuringuga saab tutvuda riigikantselei kodulehel.