Ahv kontrollis ajuliidesega kaaslase jäseme liikumist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
reesusmakaak Autor/allikas: Wikimedia Commons

Teise keha üle kontrolli võtmine võib näida stseenina mõnest ulmefilmist. Harvardi Meditsiinikooli ajuteadlased on aga just midagi taolist ahvide peal demonstreerinud, lootuses, et see aitab kaugemas tulevikus halvatutel taas oma keha iseseisvalt liigutada.

 

Seljakeeliku ja seljaaju vigastused võivad kurvalt lõppeda. Ikka ja jälle päädib see halvatusega. Kuna aga kavatsus ja tahe oma jäsemeid liigutada pole midagi muud kui aju elektriline aktiivsus, on põhimõtteliselt võimalik seda jäsemetesse edastades viimased taas soovitud viisil liikuma panna. Signaalide tehislikul viisil otse närvilõpmetesse saatmine tähendab aga teatavat kompromissi võimalike liigutuste hulga osas. Seega otsustas Ziv Willimasi töörühm uurida, kas infoedastuskanalina saaks kasutada ka seljakeeliku kahjustamata osa.

Neuroteadlane katsetas loodud lahendust kahe ahvi peal. Selleks jälgis ta elektroodidega esimese ahvi ajus sadat üksikut neuronit ja ühendas need juhtmete abil teise tuimestuse all oleva puurikaaslase seljakeeliku närvidega. Uimastatud kaaslase esijäse oli seejuures asetatud juhtkangile, mille abil esimene ahv oli õppinud arvutiekraanil eelnevalt kursorit juhtima.

Treeningsessioonide käigus olid teadlased samal ajal kogunud piisavalt teavet, et ajurakkude aktiivsust konkreetsete seljakeeliku närvidega siduda. Nende stimuleerimiseks sai kasutada 36 erinevat elektroodi. Nõnda suutiski esimene ahv oma tuimestatud kaaslase esijäset 98 protsendil juhtudest soovitud suunas liigutada. Kuigi tehtud liigutused polnud eriti keerukad, sillutab see siiski teed suuremat kontrolli pakkuvatele rakendustele.

Sarnast katset oleks saanud teha ka ühe ahviga, kuid see oleks eeldanud tema seljakeeliku katkestamist ja seega püsivalt halvatuks muutmist. Lisades juurde asjaolu, et see oleks lisaks katsetulemusi mõjutanud, pidaski töörühm inimlikumaks katse taolisel moel läbi viia. Tuimestamata ahvi jäseme üle poleks töörühma hinnangul aga taolist kontrolli saavutatud.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Nature Communications

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: