TÜ doktorant püüab ajuliidest panna enda mõtteid lugema ({{commentsTotal}})

Foto: Katre Tatrik, Tartu ülikool

Mõttejõul sõitvad ratastoolid. Mõttejõul avanevad haiglauksed. Arvutimängud, mida juhib ainuüksi mõttejõud. See on lahe tulevik, milles me peaaegu elame juba praegu. Kuid samas näivad ideaalselt toimivad ja tõeliselt kasulikud lahendused olevat veel oi-oi kui kaugel.

Euroopa suurimal robootikasündmusel Robotex, toimub alates tänasest mitu rahvusvahelist võistlust. Teiste seas võtavad Eesti ja Läti noored mõõtu Tartu ülikooli mõttejõu võistlusel.

Mõttejõud, see pole muud kui neuronite omavahalisel suhtlusel tekkiv signaal ehk ajulaine. Selliseid laineid oskava teadlased juba üpris hästi lugeda ja tõlgendada. Ka head ajuskännerid, mis mõttejõul töötavaid rakendusi lubavad leiutada, on õpetaja palga eest kättesaadavad kõigile. Eestlastele esilagu küll vaid internetipoodidest.

Ühe sellise 1500–2000 eurot maksva laiale tarbijaskonnale mõeldud suhteliselt kõrge tundlikkusega ajulainetelugeja OpenBCI jõudis Tartu ülikooli arvutiteaduste instituuti nädalapäevad tagasi. Sellest ajast alates on doktorant Anti Ingel istunud öötundideni instituudis ja püüdnud ajuliidest seadistada enda “mõtteid lugema”.

Täna ta veel selle abil edukalt ühtegi robotit ei liiguta, kuid Ingeli bakalaureuse- ja osaliselt ka magistritöö keskendus roboti juhtimisele põlvkond vanema ja odavama (400–700 eurot) ajuskänneriga – Emotiv Epoc.

Võistlused, kus nende ja teiste sarnaste seadmetega mõttejõul robotit juhitakse, panevad proovile nii tehnoloogia võimekuse kui ka inimeste leidlikkuse. Anti Ingeli sõnul annab see võimaluse tehnoloogiliseks arenguks: mida rohkem inimesi neid kasutab ja katsetab, seda suurem on tõenäousus, et ühel päeval muudavad ajuskännerid maailma paremaks paigaks.

Süsteemi loomiseks, millega saab ajuskänneri vahendusel mõttejõuga robotit juhtida, tuleb osata programmeerida – seda õpetatakse juba edumeelsemates lasteaedadeski (!) – ja teada ühtteist signaalidest ja nende töötlemisest, veel parem kui ajusignaalidest. Viimane olevat keerulisem kui koodikirjutamine, kuid ei midagi ületamatut.

Tõsi, teatud tasemel suudavad laiale tarbijaskonnale mõeldud ajuskännerid tööle panna ka kooli robootikaringi õpilased, ent süsteemi töökindluse tagamiseks tuleb veel palju ka aju kohta õppida.

Ajuskännerite tehnoloogia põhineb sellel, et neuronid inimese asjus suhtlevad omavahel elektriliste signaalide abil ja osa sellest signaalist on loetav ka inimese pea pealt. Erinevad “mõtted” tekitavad erinevat aktsiivsust, seega on erinev ka pea pealt loetav signaal. Selle fenomeni põhjal saab luua süsteemi, mis eristab fikseeritud hulka mõtteid, näiteks "vasak", "parem", "otse" ja "stop" ning saadab vastava käsu robotile.

Teoreetiliselt oleks tulevikus võimalik ajuskänner peas ja käed laua all istudes mõttejõu abil ka laua peal olev Rubiku kuubik lahendada. Kuid Anti Ingel peab seda tarbetuks, sest mitmekordse Eesti meistrina suudab ta seda juba praegugi kõigest kümne sekundiga teha. Olgu tehnoloogia nii hea kui tahes, ei usu ta, et ajuskänneri abil spetsiaalse Rubiku kuubiku lahendamine sellest kiirem võiks olla.

Isiklikult unistab ta aga hoopis tehisintellekti arendamisest sellisele tasemele, et see aitaks inimestel teadust teha või teek seda lausa inimese eest. Selleks uuribki ta doktorantuuris tehisnärvivõrke ning arendab lisaks süsteemi roboti mõttejõul juhtimiseks.

Vaata Robotexi lehelt, millised rahvusvahelised robootikavõistlused nädalavahetusel Näituste messikeskus toimuvad.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: