Briti akadeemikud hoiatavad ajutegevust mõjutavate liideste eest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Raport ei joonista hirmuvarju, vaid rõhutab vajadust laiema avaliku diskussiooni käivitamiseks.
Raport ei joonista hirmuvarju, vaid rõhutab vajadust laiema avaliku diskussiooni käivitamiseks. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS

Londoni Kuninglik Selts kutsub poliitikuid üles looma õiguslikku raamistikku aju välismaailmaga ühendavaid liidestele, mis võivad rikkuda inimeste privaatsust ja lõhestada ühiskonda, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Inimese asukoha saab muuta kaubaks. Esmalt muudetakse see informatsiooniks ja müüakse seejärel edasi lähedal asuvale kaupmehele ja kohvikupidajale. Enne selle edasimüümist suurendatakse informatsiooni väärtust ja kaupmeestele pakutakse juurdepääsu lähedusse sattunud kliendi teadvusesse.

Tegevus meenutab Homerose kirjeldatud Odüsseuse rännakurajale sattunud sireene, kes ootasid samuti, kuni jõudis keegi neile piisavalt lähedale, et saaks asuda reisiliste ajusid kiusatuste lauludega küpsetama. Tänapäeval lauldakse näiteks sellest, et täna on kolm seepi kahe hinnaga.

Siin-seal pandi isikute asukoha andmetega kauplemist pahaks. Uue põlvkonna tehnoloogiat süüdistati individuaalse vabaduse piiramise ja ohustamisena. Sireenide laul kõlas aga magusamalt. Praegu suhtutakse nähtusesse heal juhul tüütava paratamatusena.

Lisaks asukohale saab muuta kaubaks ka inimese eelistused ja huvid. Näiteks uurides, mida ta inforuumis teeb ja otsib. Seda kaupa saab lisaks kaupmeestele müüa veel näiteks poliitilistele liikumistele. Siingi on väärtusahela lõpus kanal inimese teadvusesse, et kujundada seal tema valikuid.

Oodatavalt sünnitas uudne olukord siingi pahaseid reaktsioone ning protestimist. Ent jällegi täidavad inimeste päevi ilmselt muud ja suuremad mured või trumpavad isikuvabadusi ohustava muretunde kaupade sooduspakkumised. Igatahes on nördimused on tänaseks alla neelatud.

Iga edu stimuleerib kasvu ja rõhub senistele puudustele. Uue põlvkonna teabe rakendamisest sündinud majandusedu stimuleeris tehnoloogilist edasiminekut. Algoritmide tuunijad jõudsid lõpuks nii kaugele, et õppisid, kuidas inforuumi külastaja jäetud jälgedest välja "nuusutada" tema meeleolu. Ja vastupidi – kuidas seda mõjutada. Näiteks keeldudes valimast või valides kedagi sellist, kes aitab juhtida temas provotseeritud protestimeelsust.

Isiku asukoha, huvide ja meeleolu teadmine kasvatas pakendatava info väärtust. Edaspidi võis näiteks kerges masenduses indiviidi ekraanile sokutada probleeme lahendada ja tuju parandada lubavaid tooteid või teenuseid. Inimesele jäeti samas mulje otsustusvabadusest. Tegelikult kaotas ta kontrolli oma elu üle ja tema otsuste juures kasvas teiste mõju.

Seega oli protesteerimiseks taaskord põhjust. Avaliku pahameelepursetega ollakse aga juba harjutud. Pealegi õnnestub hurjutatavatel seda üha paremini kontrolli all hoida.

Kui uskuda Ühendkuningriigi akadeemikuid või Tšiili poliitikuid, on arengust tulenevate võimaluste ja probleemide konflikt jõudmas uuele tasmele. Viimased algatasid järgmisel kuul hääletamisele jõudva seadusuuenduse, milles kuulutatakse inimese ajus aset leidvate protsesside andmed inimõigusega kaitstud varaks. Ettevaatava seadusuuenduse taga lasuvatest põhjendustest saab paremini aimu Londoni Kuningliku Seltsi septembris avaldatud raportist pealkirja all "i-Inimese perspektiiv: närviliidesed".

Raport hoiatab ajuga liidestatavate seadmete loodava potentsiaali eest. Potentsiaal kui võimaluste kapital ei ole ise halb. Muret teevad sellega kaasnevad muutused. Kes peavad ohust rääkimist enneaegseks ja liialdavaks, siis neile tuletab raporti kaasautor ja seltsi liige Chris Toumazou meelde, et aju liidestamise rakendused on praegu sama fantastilised, nagu olid seda paari aastakümne eest nutitelefonid.

Alustuseks kirjeldatud isiku asukoht, huvid ja emotsioonid on ajalooliselt olnud kõigile nähtavad. Nüüd saab neid lihtsalt kaugemalt ja massilisemalt järgida ja osaliselt kontrollida. Uudsete võimalustega olukord on hüvede kõrval loonud uusi ohte ja ebamugavust, aga need pole kordagi ohustanud inimeseks olemist. Akadeemia hinnangul esitab ajus toimuva võimalik ühendamine masinatega väljakutse inimeseks olemisele. Kes arvaks, et ta on endine inimene, kui tema ajutegevus polegi täielikult tema sees kulgev ega tema kontrolli all?

Vara on olukorda nööriga, mille üks ots on hea ja teine halva küljes. Samuti jääb ära protsessi peatamine. See kulgeb oma loogika põhjal edasi. Esialgu ohutu kohmakusega ja hüvelist eesmärkidega, milles püütakse taastada inimeste liikumisvõimet, nägemist ja kuulmist. Hiljem võimalused kombineeruvad ja sünnitavad uusi moraalseid valikuid. Näiteks kas teatud mõttemustritega inimesi peaks rohkem kontrollima? Kas tööandja võiks sekkuda töövõtja ajutegevusse? Aga lapsevanem lapse omasse, jne.

Raport ei joonista hirmuvarju, vaid rõhutab vajadust laiema avaliku diskussiooni käivitamiseks. Tehniliste detailide rohkus heidutab, kuid teisalt peab just nende tõttu varakult ja inimesele arusaadavalt teadma, mis on õige ja mis halb. Pole ju välistatud, et loovutame ka selle väljakutse mugavuse altarile ja vastuse pakub sinu eest mõni masin. Tema ju teab, kus sa oled, kes sa oled ja kuidas sinu eest mõtelda.

 Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: