Elekter aitas aastaid halvatud mehed paari nädalaga taas jalule ({{commentsTotal}})

Foto: EPFL Hillary Sanctuary

Šveitsi teadlased taastasid seljaaju elektrilise stimulatsiooni abil mõne päevaga enam kui neli aastat halvatud meeste võime oma jalgu liigutada. Lahendus pakub uut lootust patsientidele, kelle selgrookahjustust peeti pöödumatuks.

"Katse ja eksituse meetodi asemel kasutame väga piiritletud stimulatsiooni. Selle täpsust võib võrrelda Šveitsi kellaga. Kuna teeme seda samal ajal, kui jõuaks kohale ajust lähtuvad impulsid, tundub see inimestele palju loomulikum. Ma ei nimetaks seda veel käimiseks, kuid juba pärast mõnepäevast treeningut teevad nad juba astumist meenutavaid liigutusi," selgitas Grégoire Courtine, Lausanne'i Riikliku Polütehnikumi neuroteadlane ja uurimuse juhtivautor.

Mõned kuud hiljem suutsid uurimisalused liigutada oma jalgu juba ilma elektrilise stimulatsioonita. Miks annab see nii häid tulemusi, töörühm veel päris kindel pole. "Tõenäoliselt ergutab stimulatsiooni ja ajuaktiivsuse kokkulangevus uute närviühenduste teket. Me ei saa seda muidugi järgi kontrollida, kuna austame oma inimpatsiente selleks liiga palju," muigas Courtine.

Valikulise stimulatsiooni kasutmaine selgitaks ühtlasi, miks pole saavutatud varem sedavõrd häid tulemusi viga saanud piirkonnas närviaktiivsuse pideva ergutamisega. Hüpoteesile pakuvad tuge varasemad loomkatsed.

Töörühm esitleb uurimuses kolme jalust halvatud mehega tehtud katsed. Autor: EPFL Hillary Sanctuary

Ajuteadlane rõhutas, et meeste taastumine poleks kulgenud sedavõrd ladusalt, kui nad poleks ise oma taastusravile aktiivselt kaasa aidanud. Kokku osalesid katsealused mitme kuu vältel sajal kuni paarisajal treeningsessioonil. Courtine tõi välja, et põhimõtteliselt suudaks nad tehnikat kasutades elektriliste signaalidega panna jalad iseseisvalt samme tegema. Taastusravi seisukohalt poleks see aga eriti praktiline.

Ideaalis peaks jätkuma harjutuste tegemine ka labori- või haiglaseinte vahelt väljaspool. Nõnda töötas töörühm välja ka nutikella, millega saaksid muuta uurimisalused treeningprogrammi kodus muuta ning lülitada elektrilist stimulatsiooni sisse või välja.

Võtmerolli mängis raviviisi õnnestumise juures täpsus. Piirkonna elektrilist stimuleerimist võimaldavad elektroodirivi tuli siirdada seljaajul täpselt õigesse kohta. Sarnaseid seadmeid kasutatakse kroonilise valu leevendamiseks juba pea igapäevaselt. Antud juhul oli vaja aga kindlustada, et sellega saaks vajadusel liikuma panna kõik jala lihased.

Uued ajad, uued nipid

Septembri lõpus teatasid pikemat aega halvatud olnud inimeste jalule aitamisest ka kaks USA töörühma. Üks patsientidest suutis läbida lõpuks jalgpallistaadioni pikkusega võrreldavaid vahemaid. "Meie jõuame tulemusteni aga juba nädala-kahega, et täppisstimulatsioon on oluliselt kiirem. Võtsime tegelikult paari nädala eest ühe uue patsiendi sisse ja täna tegi ta samme juba maapinnal," märkis Courtine.

Courtine hoiatas, et esitletud tulemustesse võiks sattuda esialgu veel kerge ettevaatusega. Samuti ei võimalda meetod ravida vähemalt praegu neid patsiente, kelle seljaajus on katkenud kõik närvikiud. Autor: EPFL Hillary Sanctuary

"Ma ei tahaks lootusi väga üles kütta. Tegu on põhimõtte tõestamisega. Need kolm inimest elavad täna taastusravikeskuses edasi, kuid see näitab meile, mis on võimalik," sõnas Courtine. Samuti areneb uurimisvaldkond väga kiiresti ehk tema hinnangul võiks kasutada sarnaseid meetodeid juba laiemalt ja üle kogu maailma.

Lähitulevikus kavatseb ta kolleegidega lähemalt uurida, kui häid tulemusi annab elektriline stimulatsioon äsja seljaaju vigastanud patsientide puhul. Närvikiud pole jõudnud selleks ajaks veel taandareneda ja inimesed mäletavad, kuidas käia. Samuti töötab Polütehnikumiga seotud iduettevõte järgmise põlvkonna elektroodide kallal, mis on veelgi täpsemad ja milles on võimalik vaheldada kiiremini stimulatsioonil kasutatavaid signaale.

Uuringud ilmusid ajakirjades Nature ja Nature Neuroscience.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: