Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa

Šveitsi teadlased demonstreerivad ajakirjas Science ilmunud uurimuses elektrilisest stimulatsioonist, virgatsaine süstidest ja motiveerivast treeningprogrammist koosnenud teraapiat, mis võimaldab rottidel seljakeeliku tõsisest kahjustusest taastuda ning taas oma tagajäsemeid liigutada.

Seljakeeliku moodustavadel närvirakkudel on peaaju ning ülejäänud kehaosade vahel toimuvas infovahetuses kandev roll. Seetõttu lõppevad näiteks inimeste puhul ligi pooled selle vigastustest halvatusega. Kuigi selle üksikud osad suudavad endiselt mõningaid reflekse koordineerida, ei suuda inimene tahtlikult enam oma jäsemeid liigutada. Hiljuti läbiviidud uurimustes on siiski jõutud järeldusele, et elektrilise stimulatsiooni abil on võimalik seni pea ravimatuks peetud seisundist mõningatel juhtudel taastuda.

Rubia van den Brand ja Grégoire Courtine koos kolleegidega Zürichi ülikoolist ja Šveitsi Riiklikust Tehnoloogia- instituudist otsustasid vigastusest taastumiseks kasutatavaid teraapiaid intensiivselt rottide peal uurida. Täpselt ühesuguste vigastuste tekitamiseks katketasid nad närvikiud osaliselt kahest kohast. Lõppkokkuvõttes ei saanud ükski närvisignaal võrgustiku algusest selle lõpuni levida. Seejärel jagasid nad rotid kolme gruppi ja asusid osasid neist nädal pärast vigastust kahe teraapiakombinatsiooniga ravima. Mõlemat saaks rakendada ka inimestel.

Kontrollgrupp ei saanud mingit treeningut, teist õpetati käima linttrenažööril ja kolmandat rühma paigalseisval pinnal. Kahte viimast treeniti päevas pool tundi. Vaid tagajäsemete liigutamiseks hoidis rotte püsti robotkäsi, mis ei aidanud neil samas liikuda. Samal ajal stimuleeriti elektriliselt vigastatud piirkonda ning süstiti sinna virgatsaineid ehk närvisignaale edastavaid keemilisi ühendeid. Lisaks üritati neid tagajäsemete liigutamiseks motiveerida maiuspalaga. Kahe kuni kolme nädala pärast tegid paigalseisval pinnal treenitud närilised esimesed sammud.

Kuue nädala pärast suutsid nad juba joosta ja madalatest takistusest üle ronida. Linttrenažööril treenitud rotid ei õppinudki aga tahtlikke liigutusi tegema. Kuigi trenažöör kutsus esile tagajalgade liikumise põhines see ainult refleksidel, mitte kõrgema närvisüsteemi antavatel korraldustel. Töörühm oletas, et uuesti käima õppinud rühma kuulunud rottidel oli vigastatud piirkonnas neuronitevõrgustikud täielikult taastunud. Hüpoteesi kontrolliti muuhulgas jäsemete liigutamise eest vastutava motoorkorteksi elektrilise stimulatsiooniga.

Uurimus demonstreerib seljakeeliku neuronite plastilisust ja annab lootust, et sarnast teraapiat saaks rakendada ka inimeste peal. Mõningast edu on sarnase lähenemisviisiga juba saavutatud. Nii on elektrilise stimulatsiooni abil üks alakehast halvatuks jäänud mees juba uuesti seisma ning linttrenažööril käima õppinud. Courtine'i töörühm plaanib esimesi inimkatseid alustada kahe aasta pärast. Tasub märkida, et rotid, keda maiuspalaga ei motiveeritud, käima ei hakanud. Seega tuleb inimeste puhul leida šokolaadi ja juustu asemele teine tahtejõu allikas.

Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science.