Masinõppe uurija: tehisintellekt pole enam ulme
Tartu ülikooli masinõppe ja neuroteaduse doktorant Ilja Kuzovkin leiab ''Aktuaalsele kaamera'' 2016. aastat kokkuvõtvale erisaatele antud intervjuus, et tehisintellekti ja selle arengut ei tohiks vaadata enam kui killukest ulmefilmist, vaid midagi, mis on lõimitud tihedalt tavamaailmaga.
Mida peab noor inimene täna õppima, et 10–20 aasta pärast rikas olla?
Kui mõelda rahas, siis inimesed tavaliselt annavad oma raha selle eest, mis on vajalik. Praeguses ühiskonnas on vajalikud igasugused asjad, mis on seotud tehnoloogiaga. Seega kui see noor inimene hakkab tootma midagi, mis on tehnoloogiaga seotud, siis tal on võimalus, et talle makstakse selle eest raha. Selleks, et tehnoloogiavaldkonnas olla edukas, peabki õppima neid teadusi, mis on tehnoloogiaga seotud ehk matemaatikat, arvutiõpet, füüsikat, keemiat jne.
Lapsevanemad on mures, et lapsed mängivad väga palju arvutiga, aga kas ma saan aru, et paljud oskused saame mängides?
Mina mängin ka, arvutimäng lubab modelleerida olukorda, mida päris elus ei saa teha, lisaks (aitavad õppida) inglise keelt. Mina ei ole arvutimängude vastu.
Virtuaalmaailm ja robotite maailm on võtmas meilt töökohti. Samas on olukordi, kus needsamad robotid ja virtuaalmaailm võtavad meie üle kontrolli. Tuleb meelde see, kuidas rösterid võtsid USA-s interneti maha. Kui palju inimene tegelikult suudab ohjeldada seda, mida ta ise leiutab?
See on suur küsimus teema. Eriti kui praegu üks olulistest teemadest on tehisintellekt. Paar või kolm aastat tagasi tekkis teadusharu, mis uurib, mida teha ja kuidas peab ette valmistama selleks, kui tehisintellekt saab liiga targaks.
Kui mõelda sellest, kui tehisintellekt saab selliseks, et ta oskab ise õppida juurde, siis just sel hetkel, kui ta saab sama targaks kui inimene, on see peaaegu seesama hetk, kus ta saab veelgi targemaks kui inimene, sest ta õppib ise ja väga kiiresti. See uus teadusharu uuribki seda, kuidas me peame (end) ettevalmistama. Hetkel neil ei olegi vastust. Praeguseks hetkeks on oluline, et see küsimus on ...
Et seda ei vaadata enam kui ulmefilmi?
Jah, et see on midagi, mis on meie maailmaga seotud.
Üks selline kindel verstapost, millest kõik inimesed saavad aru, on isejuhtiv auto. Kui kaugele selle asja arendamisega jõutud on? Kas tänapäeval on tõepoolest olemas auto, millega võib täiesti ohutult sõita nii, et mina teda ei juhi.
Me oleme peaaegu seal, täiesti ohutult vist veel mitte, sest isegi kui inimene ostab sellise auto, siis talle öeldakse, et ta peab ikkagi hoidma käed rooli peal ja jälgima teed. Ta ei pea usaldama autot täielikult.
Mis on need põhilised probleemid?
Põhilised probleemid, mis on olnud, on see, et auto käitumist korrektselt idas olukorras on väga raske garanteerida, sest see, kuidas see käitumine on saavutatud, on selline ala nagu masinõpe. See töötab nii, et autole näidatakse näidiseid teest ja öeldakse, milliseid tegevusi ta peab tegema, kui ta näeb sellist situatsiooni. Talle näidatakse neid palju, palju ja palju, aga kunagi ei saa teada, et on näidatud piisavalt palju ja ta teab kõikvõimalikke olukordi.
Muidugi halvimal juhul on variant, et auto saab inimesest targemaks ja sõidab hoopis sinna, kuhu tema tahab
Kuhu auto tahab? No võib juhtuda ka.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa