Neandertallastele sai saatuslikuks nõrk sidusus
Võib-olla on nüüd lõpuks täpselt teada, miks neandertallased maamunalt kadusid, nüüdisinimesed aga püsima jäid.
Uue uuringu valgel paistab, et neandertallaste seas ei olnud piisavalt sotsiaalset sidusust.
Eks võis oma osa mängida ka muutuv kliima ja liikidevaheline konkurents, aga Kanada ja Briti teadlaste väitel ei suutnud neandertallased moodustada sama tugevaid ja paindlikke suhtlus- ja koostöövõrgustikke nagu nüüdisinimene, mis aidanuks neil keskkonnamuutustega paremini toime tulla.
Ka neandertallaste vahel oli sidemeid, aga need olid hapramad ja geograafiliselt piiratumad.
Ariane Burke Montréali Ülikoolist ja ta kolleegid keskendusid olukorrale Euroopas viimase jääaja tipul, 60 tuhat kuni 35 tuhat aastat tagasi.
See oli just see aeg, mil Eesti ja naabermaad olid paksu jääkihi all, aga lõuna pool leidus ka jäätumata alasid. Tegelikult oli kliima sel ajal Euroopas väga muutlik, soojemad ja külmemad ajad vaheldusid üksteisevõidu. See oli ka aeg, mil nüüdisinimene Euroopasse ilmus ja neandertallane kadus.
Burke ja ta kaaslased rakendasid ökoloogiast tuntud mudeleid, mida seni on kasutatud taimede ja loomade leviku uurimiseks. Need mudelid näitavad, kus võiksid liigid teadaolevaid tingimusi arvestades levinud olla.
Kui ökoloogid sisestavad mudelisse andmed selle kohta, kus taimed kasvavad või kus loomi on kohatud, siis Burke'i töös olid lähteandmeteks arheoloogilised leiud.
Võttes arvesse ka teadaolevaid kliimaolusid ja nende muutusi, tuvastasid Burke ja kolleegid piirkonnad, mis olid piisavalt suured ja ressursirohked, et neandertallase või nüüdisinimese asurkonda alal hoida, ja mis olid ka teiste seesuguste piirkondadega hästi ühendatud.
Nüüd kirjutavad nad ajakirjas Quarternary Science Reviews, et nüüdisinimesele sobivad alad paistavad olnuvat omavahel tihedamalt seotud kui neandertallaste alad. Ehk teisisõnu, neandertallaste alad olid rohkem killustunud kui nüüdisinimeste alad.
Asurkondade tihe sidusus on aga ökoloogiateaduseski teada olevalt tähtis, sest keerukate olude korral saavad isendid või üksikisikud siis hõlpsamini rühmade vahel liikuda ja paremaid elutingimusi leida.
Burke ja kaasautorid kirjutavad, et neandertallaste kadumist põhjustas keerukas mõjurite kompleks, milles võis suur osa olla ka suhteliselt nõrgapoolsetel omavahelistel sidemetel.
