Joa kinnitas, et skolioosi tekkimine valest istumisasendist on müüt. Samas pole tegemist täiesti süütu tegevusega. "Tekkepõhjuseid me skolioosil ei tea. Samas kui kasvueas näeme juba esmaseid märke, siis asümmeetriline asend nagu jalg üle põlve istumine või ühe õla peal koti kandmine võib seda süvendada kindlasti," sõnas ta saates "Terevisioon".

Lülisamba kõveruse täpset tekkemehhanismi ei ole teadlased vaatamata aastakümneid kestnud uurimistööle siiani leidnud. Levinuima teooria järgi hakkab lülikeha lülisambas millegipärast asümmeetriliselt kasvama. "See tekitab asümmeetrilise asendi ja nii see nõiaring käib," osutas Joa. Miks kasvuhäire alguse saab, ei ole veel selge.

Märkamine ja diagnoosimine

Lapsevanemad saavad võimalikke ohumärke jälgida eelkõige lapse seisvas asendis, sest istumisasendi põhjal ei saa diagnoosi panna. "Kõige sagedamini me näeme, et võib-olla on üks õlg kõrgem: tavaliselt parem õlg. See muudab ka vasaku puusa kõrgemaks," kirjeldas Sandra Joa. See võib viia keha keskjoonest kõrvale.

Parim vahend skolioosi tuvastamiseks ehk skriinimiseks on Adamsi ettekallutustest, mida teevad regulaarselt ka kooliõed. Testi käigus seisab laps jalad ja käed koos ning kallutab rahulikult ette. See võimaldab hinnata, kas seljapooled on sümmeetrilised. "Skolioos on alati kolmemõõtmeline. Meie keha on ruumiline ja skolioos samuti," märkis Joa. Külgsuunalisele kõverdumisele lisandub selja loomulike kumeruste sirgemaks muutumine ja lülisamba rotatsioon.

Ravivõimalused sõltuvad east

Ravi puhul on määrava tähtsusega patsiendi vanus. "Luude kuju me loomulikult täiskasvanul ei saa muuta. Kui meil on aga tegemist 11–12-aastase noorukiga, siis me saame kasvu moduleerida," võrdles Sandra Joa. Kindlate harjutuste ja vajadusel korsettravi abil saab kõverust märkimisväärselt tagasi pöörata, kui probleemile saadakse õigel ajal jälile.

Täiskasvanute skolioosi röntgenpildil oluliselt vähendada ei saa. Füsioterapeudi sõnul on aga võimalik täiskasvanuid aidata nõustamise, füüsilise aktiivsuse ja harjutustega, et toetada üldist kehaasendit. "Kui me tahame nii suurt muutust nagu terve keha asendi toetamine, siis ei piisa, kui me teeme seda üks-kaks korda nädalas. Me peame jälgima oma asendeid terve päeva jooksul ning tegema neid harjutusi sagedamini," sõnas ta.

Joa rõhutas, et skolioos ei ole uus haigus, vaid seda kirjeldas ja pakkus ravimeetodeid välja juba Hippokrates. "Võib-olla praegu on lihtsalt paranenud teadlikkus. Seda pannakse tähele rohkem ja osatakse skriinida. Nii meile tundubki, et me näeme seda rohkem," osutas ta. Samuti on leitud, et sportlikult aktiivsetel teismelistel on väiksem risk suure skolioosi väljakujunemiseks.