Uuring kummutas müüdi arvatavast vaesusegeenist
Teaduses ei anna uuringud alati kergesti korratavaid ja ühesuguseid tulemusi. Mõne uuringu väärtus seisnebki selles, et töö lükkab ümber mõne varasema järelduse.
Nii juhtus ka uues teadustöös, mis heitis pilgu laste ja noorukite ajukoore arengule. Uurijad otsisid vastust küsimusele, kas vanemate sissetulek mõjutab lapse aju arengut ja kas siin mängib rolli ka üks kindel geenivariant.
Varasemad teadustööd on näidanud, et kehvem sotsiaalmajanduslik olukord, näiteks pere väiksem sissetulek, on seotud laste kehvema akadeemilise võimekusega ning vaimsete ja füüsiliste terviseprobleemidega. Seost on täheldatud ka aju tasandil: vaesemate perede lastel on ajukoore hallaine maht väiksem.
Seni oletati, et seos tuleb esile noortel, kellel on BDNF Val66Met nimelisest geenist teatud tüüpi variant. Mida aga uus uuring esile tõi? Andmed näitasid selget mustrit: vaatamata varasematele ootustele ei saa ajukoore arengus tekkinud erinevusi seletada selle geenivariandiga.
Teadlased Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast koos Tartu Ülikooli teaduri Uku Vainikuga uurisid neid seoseid kahe andmestiku põhjal. Nad kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et vaatlesid kokku ligi 3000 Ameerika lapse ja nooruki ajukuvamise andmeid. Kõigil lastel hinnati ajukoore paksust ja pindala.
Varasemas, väiksema osalejate arvuga andmestikus tuli küll esialgu välja seos. Seal seostus just uuritud geneetilise eripäraga inimestel pere väiksem sissetulek väiksema ajukoore pindalaga. Samas teises ja palju suuremas, üle 2500 osalejaga andmestikus sama tulemus ei kordunud. See tähendab, et esialgne leid võis olla pigem statistiline anomaalia ja saadud teadmine tegelikult ei kehti.
Vainiku ja kolleegide tulemus on kõnekas, sest teaduse jaoks on korratavus ehk replikatsioon äärmiselt oluline. Kui uuringu tulemus ei kordu suurema andmestikuga tehtud katses, on põhjust selle esialgses leidmises kahelda. See on teaduses tavapärane ja näitab, et uuringud loovadki uut teadmist vigade parandamise kaudu.
Tänu veaparandusele teame nüüd, et pere sissetuleku ja ajuehituse vahelised seosed on arvatust keerulisemad. Üht kindlat geeni, mis kaitseks aju vaesuse eest, pole teadlastel esile tuua.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik


























