Eestis on ajaloolistel ja keelega seotud põhjustel valitsenud eestlaste ja venekeelsete inimeste meediatarbimises suur erinevus. Andmed näitavad, et alates Vene invasioonist Ukrainas on usaldusväärsus eestikeelsete väljaannete vastu Eestis kasvanud nii eestlaste kui ka muude rahvuste seas, kuid erinevused rahvuste vahel siiski jäävad.

Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor Mare Ainsaar uuris, kuivõrd on Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) usaldamine seotud Eesti riigi usaldamisega.

Uuringust selgus, et ERR-i usalduses on märkimisväärne vahe eestlaste ja venelaste seas. Nimelt usaldavad vene emakeelega inimesed ERR-i kolm korda vähem kui eestlased. Kui venelastest ei usalda ERR-i 34 protsenti vastajatest, siis eestlaste puhul on osakaal 12 protsenti. 

Kui eestlaste seas kolmveerand vastajatest usaldab ERR-i ning kõigest kaheksa protsenti ei jälgi meediakanalit üldse, siis venelaste seas ei jälgi ERR-i koguni 22 protsenti.

Mis puudutab seost valitsuse ja ERR-i usalduse vahel, siis suur osa vene rahvusest inimesi ei usalda kumbagi: 44 protsenti vastajatest. Ainsaar toob välja, et see rühm on kriitiline, sest kriisiolukordades on riigil neile raske olulisi sõnumeid edastada. 

Lisaks avastas ta seose Vene rahvusrühmas ERR-i mitteusaldamise ning haridustaseme vahel. Madalama haridustasemega venekeelsed inimesed usaldavad ERR-i vähem. Toodi ka välja, et ERR-i usaldamine ei sõltu eluga rahulolust, vaid vene rahvusrühmas oli seos sissetulekuga nõrgem kui eestlastel.

Ainsaar rõhutas artiklis, et riigiinstitutsioonide mitteusaldamine suurendab konfliktiohtu, sest sellisel juhul puudub riigil tasakaalustav autoriteet. Seega ERR-i usaldusväärsuse tõstmisega on võimalik suurendada ka kogu riigisüsteemi usaldust, mis ühtlasi mõjutab ka ERR-i positsiooni inimeste seas.

Uuringu jaoks kasutati 8035 inimese andmeid riigikantselei 2022. ja 2023. aasta seirest. Andmed koguti küsitluse ning telefoniintervjuudega. Vastajate seas oli 4591 eesti, 1636 vene ja 388 muust rahvusest inimest.

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsioonitudengid vaatasid otsa Riigikogu Toimetiste viimasele numbrile ning koostasid kokkuvõtted. Kokkuvõtte autorid on Miia Pent ja Emma Ruut.