Uuringu ühe autori, Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessori Kadri Suija sõnul peegeldab arstide kõrge toetus olulist hoiakute muutust. "Kui arstidest toetab nii suur osa eutanaasia või abistatud enesetapu legaliseerimist, pole järelikult arstide seas valdav paternalistlik suhtumine, et just nemad teavad kõige paremini, mis patsiendile parim on. Nad on aruteludeks valmis," selgitas kaasprofessor.

Võrreldes 20 aasta taguse ajaga on toetus seadustamisele märkimisväärselt kasvanud. Kui toona pooldas eutanaasiat 40 protsenti arstidest, siis 2022. aasta aprillist oktoobrini läbi viidud küsitluses toetas eutanaasia seadustamist 73 ja abistatud enesetapu seadustamist 71 protsenti vastanutest. Täpsemalt mõeldakse eutanaasia all arsti poolt surmaabi aktiivset osutamist. Abistatud enesetapp tähendab aga elust lahkumist arsti väljastatud ravimite abil, mida patsient ise manustab.  

Suija nentis, et kuigi ta proovis kaasata kolleegidega võimalikult suurt osa Eesti arstkonnast, vastas lõpuks nende küsitlusele 526 arsti ehk ligikaudu 19 protsenti. See suurendab võimalust, et valim on kergelt kallutatud – ligi pooled vastanud arstidest olid alla 40-aastased. Varasemad uuringud on aga näidanud, et just nooremad ja väiksema kogemusega arstid kipuvad surmaabi seadustamist rohkem toetama.

Praktiliste oskuste puudus

Kuigi arstide üldine toetus seadustamisele on kõrge, on nende valmisolek protseduure ise läbi viia tunduvalt madalam. Eutanaasiat oleks valmis tegema 37 protsenti ja enesetapule kaasa aitama 46 protsenti küsitlusele vastanud arstidest. Suija sõnul peitub selle lõhe taga peamiselt praktilise väljaõppe puudumine.

"Isegi kui arstidel on eutanaasia ja abistatud enesetapu kohta oma arvamus, pole neist paljud valmis seda läbi viima, sest neil puuduvad selleks vajalikud praktilised oskused ja koolitus. Arstiõpe käsitleb praegu teemat vaid teoreetiliselt," märkis Kadri Suija. Ta lisas, et abistatud enesetapp võib ka ebaõnnestuda, tekitades patsiendile veelgi suuremaid kannatusi ja püsivaid tervisekahjustusi, mis toob esile spetsiaalse koolituse vajalikkuse.

Uuringust selgus ka, et veidi enam kui kolmandik arstidest on oma karjääri jooksul kokku puutunud patsiendiga, kes on eutanaasia või abistatud enesetapu suhtes ise huvi tundnud. Suija hinnangul tuleb seda näitajat tõlgendada siiski ettevaatlikult. 

"Minu enda kogemuses on mõned patsiendid seda teemat otse puudutanud, aga kaudsemate vihjete hulka on ka ilmselt teistel arstidel raske hinnata. Tuleb lisaks arvestada, et uuringus osalenud arstid olid võrdlemisi noored, mis tähendab, et neil on vähem kogemusi patsientidega, kes selliseid küsimusi esitavad," sõnas kaasprofessor.

Ta lisas, et täpsema pildi saamiseks tuleks läbi viia kvalitatiivne uuring koos arstide süvaintervjuudega.

Üks samm korraga

Uuring tõi välja huvitava seose palliatiivravi alaste teadmiste ja eutanaasia toetamise vahel. Palliatiivravi keskendub raskelt haige inimese elukvaliteedi parandamisele, leevendades valu ja muid sümptomeid. Tulemused näitasid, et arstid, kes olid läbinud palliatiivravi koolitusi, suhtusid eutanaasia seadustamisse skeptilisemalt. Samas tunnistas kaks kolmandikku vastanutest, et pole ühelgi teemakohasel kursusel osalenud.

"Eutanaasia legaliseerimist toetasid vähem need arstid, kellel olid palliatiivravist sügavamad teadmised. Nad võib-olla teavad rohkem ja julgevad kasutada kaebuste ning valu leevendamiseks laiemat valikut ravimeid ja ravimeetodeid," selgitas Kadri Suija. Näiteks võivad suurema kogemusega arstid olla kursis, et kannatuste leevendamiseks on piltlikult peale ibuprofeeni ning morfiini sageli olemas ka teise ja kolmanda ringi ravivõimalusi.

Enne kui eutanaasia ja abistatud enesetapu seadustamisega saab Eestis edasi liikuda, tuleb Suija sõnul lahendada mitu süsteemset probleemi. Neist peamine on kvaliteetse palliatiivravi halb kättesaadavus.

"Eutanaasia legaliseerimise suurimad takistused Eestis on kvaliteetse ja kättesaadava palliatiivravi puudulik kättesaadavus, mis on protseduuri vältimatu eeldus. Alles siis, kui parim võimalik kaebusi leevendav ravi on osutunud dokumenteeritult ebapiisavaks, saab kaaluda järgmisi samme. Samuti peab sinna juurde tulema kindlasti tervishoiutöötajate koolitus," rõhutas Kadri Suija. 

Uuring "Attitudes towards euthanasia and assisted suicide: a cross-sectional study among physicians in Estonia" ilmus ajakirjas BMJ Open.