USA maokollektsionäär Tim Friede on saanud praeguse seisuga maolt hammustada umbes 200 korda. Lisaks on mees manustanud teadlikult üle 600 annuse maomürki, et saavutada selle suhtes immuunsus. Nüüd tegi rühm USA teadlasi tema veres leiduvatest antikehadest koopiaid ja segas need kokku juba heakskiidu ravimi varespladiibiga. Valminud segu kujutab endast maohammustustele tugevatoimelist vastumürki, vahendab Nature News.

Täpsemalt selgus hiirtega tehtud katses, et uus vastumürk kaitses loomakesi 19 liiki madude, sh kuningkobra (Ophiophagus hannah) surmava mürgi eest. Teadlaste sõnul võib uuring sillutada teed kaua kättesaamatuks jäänud laiatoimeliste mürgistusvastaste ravimiteni. Samas hägustab ettevõtmise eetilisi piire tõsiasi, et edusammu taga on endaga tahtlikult eluohtlikke katseid teinud inimene.

Uuringu autorid kinnitasid, et polnud ise Friede enesemürgitamistega kuidagi seotud ega julgustanud meest kuidagi enda peal katseid tegema. Samuti ei pea ükski teine inimene enam sama tegema, sest kõik ravimiarenduseks vajalikud molekulid on olemas, lisab uuringu üks autoreid ja biomeditsiini ettevõtte Centivax tegevjuht Jacob Glanville. Maomürk on tema sõnul ohtlik ja ükski inimene ei tohiks endaga Friedega sarnasel viisil katseid teha.

Täiusliku ravimi otsingud

Praegu valmistatakse mürgistusvastaseid ravimeid hobuste ja teiste loomade abil. Loomadele süstitakse maomürki ja nende verest eraldatakse seejärel kehas selle toimel tekkinud antikehi. Kõik olemasolevad vastumürgid kaitsevad parimal juhul mõne liigi mürgi eest.

Uue uuringuga mitte seotud India teadusinstituudi bioloogi Kartik Sunagari sõnul on aga tänapäeval immunoloogias kasutusel juba väga arenenud tehnoloogiad. Sestap on tema hinnangul lubamatu, et maohammustusi ravitakse endiselt vananenud meetoditega.

Uue uuringu autorid soovisid teha vastumürki, mis aitaks enamiku maailma enam kui 600 mürgise maoliigi hammustuste vastu. Algatuseks keskendusid nad mürknastiklaste (Elapidae) sugukonnale, kuhu kuulub pea pool kõigist neist mürgistest liikidest.

Mürknastiklaste hammustus sisaldab nii lühikese (SNX) kui ka pika ahelaga närvimürke (LNX). Mõlemad ained on peptiidid ehk aminohapete kondenseerumisel tekkinud ühendid. Nii SNX- kui ka LNX-peptiidid seonduvad närvirakkudel samade retseptorite külge. Seeläbi takistavad need neuronite omavahelist suhtlust ning võivad põhjustada lihashalvatust ja hingamispuudulikkust.

Ärge seda kodus järele tehke

Jacob Glanville ja uuringu teine kaasautor, Columbia Ülikooli biokeemik Peter Kwong lugesid Tim Friede kohta uudistest. Selgus, et maokoguja tegi kõigi oma mürgiannuste kohta hoolikalt märkmeid. Uuringu töörühm taotles eetikakomiteelt teadustööks loa, sai Friedelt informeeritud nõusoleku ja andis talle teabelehed maomürgi ohtlikkuse teemal. Seejärel võtsid nad Friedelt kahe katseklaasi jagu vereproove. 

Kui vereproovid võetud, eraldas töörühm verest antikehad. Nad proovisid järele, kui edukalt antikehad eri liiki mürknastiklaste mürgiga seonduvad. Mürkainetega seondunud antikehi katsetati seejärel mürgisüsti saanud hiirtel. Autorid soovisid panna oma vastumürgi toimima veel suurema hulga liikide vastu. Selleks katsetasid nad kolmandatki elementi ehk ravim varespladiibi, mis tõkestab maomürgis sisalduva lihas- ja närvkudesid lagundava ensüümi tööd.

Katses nähtus, et varespladiibist ja kahest Freide antikehast koosnev kokteil aitas hiirtel seljatada kõigi 19 ohtliku mürknastiklase liigi muidu surmaks osutuvad mürgiannused. Üks kahest antikehast seondus LNX-tüüpi mürkide ja teine SNX-tüüpi mürkide külge.

Glanville'i sõnul võivad inimese antikehade täpsed koopiad tekitada võrreldes looma antikehadega leebemaid kõrvaltoimeid. Samuti võivad inimese antikehade koopiad osutuda tema sõnul ohutumaks sünteetilistest mitme mürgi eest kaitsvatest antikehadest.

Järgmised sammud

Kartik Sunagar ja teised teadlased tunnevad muret, et Friede omaalgatuslike mürgikatsete tõttu pole ilmunud uuring eetiline. Samas on katse Sunagari sõnul hästi tehtud ja näitab, et ravimi- ja antikehakokteilid on paljulubavad. Siiski pole veel selge, kas samasuguseid antikehi saab toota tööstuslikul skaalal ja taskukohase hinnaga.

Uuringuga mitte seotud Prantsuse riikliku kestliku arengu uuringuinstituudi emeriitteadur Jean-Philippe Chippaux' sõnul pole mürgistusravis suurim murekoht praegu olemasolevate ravimite tõhusus. Pigem on häda selles, et neid manustatakse ohvritele liiga hilja. 

Vastumürgid peaksid tema sõnul olema kergemini kättesaadavad piirkondades, kus esineb rohkem mürkmadude hammustusi. Samuti tuleks patsiente veenda kiiremini haiglasse pöörduma. Chippaux' sõnul pole põhjust arvata, et uus mitme mürgi vastu suunatud antikehade põlvkond toob mürgistusravisse murrangu.

Jacob Glanville otsib enda sõnul aga võimalusi, kuidas arendusjärgus raviviisi kergemini massideni viia. Lisaks on tema sõnul enne kliiniliste katsete algust oluline saada tõestust, et uus kokteil ka päriselus mürgistuste vastu aitab. Centivax plaanib katsetada oma kokteili Austraalias maolt hammustada saanud koerte peal. Selleks plaanivad teadlased manustada neile esimese abinõuna uut ravimikandidaati ja kui see ei toimi, saavad loomad tavalist vastumürki.

Teadustöö avaldati ajakirjas Cell.