Talvi märkis, et sarnaselt lõunamaalt saabuvate lindude ja talveunest ärkavate kahepaiksete-konnadega pannakse roomajaid tähele eeskätt kevadel. "Me paneme neid tähele siis, kui nad talvituskohtadest välja tulevad ning end kõigusoojaste loomadena päikese käes soojendavad. Selleks, et nende füsioloogilised protsessid käima läheksid," sõnas zooloog saates "Terevisioon".

Nõnda võib mahajäetud hoonete või kiviaedade lähistelt leida end soojendamas mõnikord isegi kümneid rästikuid. "Nad talvituvad sageli üheskoos. Nädala-paari jooksul võib neid näha ühes kohas kümneid, aga nad hajuvad sealt laiali suuremale territooriumile ja asuvad sigima," selgitas Talvi. Zooloogi sõnul pole põhjust peljata, et maod näiteks talvel kasutusest välja jäänud suvekodu täielikult üle võtavad. Kuna roomajad on üldjuhul vibratsiooni ja müra suhtes väga tundlikud, lasevad nad inimeste saabudes õige pea jalga.

"Üldiselt ei peaks me kartma, skvotitakse ikka seda eluruumi, mis on tühi ja kus pole peremeest," kinnitas zooloog. Samas nentis Talvi, et inimeste lähistele asuvad sagedamini elama just rästikud. Erinevalt nastikutest eelistavad nad kuivemaid elupaiku, talvitudes mahajäetud või vähekasutatud hoonete all, vanades keldrites, kiviaia sees või müüride all. Nastikuid võib kohata sagedamini tiikide lähedal, samuti võivad muneda nad munad komposti- või sõnnikuhunnikusse.

Talvi rõhutas, et rästikud ise inimesi reeglina ei ründa. "Me oleme ise juhmimad ja ei pruugi teda lihtsalt märgata. Rästik üritab end viimase hetkeni varjata või olla vaikselt ning liikumatult. Kui astume talle peale, võib see salvamine toimuda. Üldiselt las nad askeldavad meie kõrval," leidis zooloog. Kuigi tänapäeval pole liikide kasust või kahjust enam kohane rääkida, tõi ta välja, et nii nastikud kui ka rästikud aitavad kontrolli alla hoida näriliste arvukust.

Ehkki ehmatades võib olla raske rästikut ja nastikut kohe eraldada, võiks Talvi sõnul vaadata roomaja kehaehitust. Rästikud kipuvad olema nastikust jässakamad – nad on lühema kehaga ja jõulisemad. Samuti katab neid selge sikk-sakk muster, mõned võivad olla aga täiesti mustad. Nastiku tunneb aga ära kollaste kuklalaikude järgi.

Eestis saab rästikult aastas salvata keskmiselt sadakond inimest, neist vajab haiglas arstiabi ligikaudu 15 protsenti. Hammustuse korral ei tohiks hammustuskohaga ise mitte midagi ette võtta. Hammustuskoha ümbruses peaks vereringet elavdavaid tegevusi just vältima ja helistama 112.