Mõlemad uuringud osutavad tänapäeva Tuneesia aladele Põhja-Aafrikas kui kodukassi võimalikule algkodule.

Mõlemad uuringud, millest ühte juhtisid Itaalias Roomas asuva Tor Vergata Ülikooli teadlased ning teist Inglismaal asuva Exeteri Ülikooli teadlased, uurisid läbi suure hulga geneetilist ja arheoloogilist materjali.

Arheoloogidele on kassid olnud raskesti määratletavad loomad, sest kodukassi ning tema metsikute eellaste luude kuju ja mitokondri-DNA struktuur võivad kohati olla päris ühesugused.

Itaalia teadlaste juhitud rühm hankis uurimiseks fossiilset ja geneetilist materjali 97 Euroopa ja Väike-Aasia leiukohast, samuti ka Itaalia, Bulgaaria ja Põhja-Aafrika muuseumidest. Nad vaatasid läbi 70 vana rakutuumagenoomi ning 17 tänapäevast ja muuseumidest saadud genoomi.

Nüüd väidavad nad võrguvaramusse bioRxiv üles pandud eelretsenseerimata artiklis, et kodukassid hakkasid Euroopasse jõudma alles meie ajaarvamise esimesel sajandil ehk tuhandeid aastaid hiljem kui seni arvatud.

Nende sõnul saabus kasse Euroopasse kahes laines. Esimese lainena tuli Loode-Aafrikast esimesel sajandil ning teisel sajandil tuli Sardiiniasse metskasse, kellest põlvneb ka saare tänane metskasside asurkond.

Teine laine oli Rooma keisririigi aegadel ning siis tuli Euroopasse juba tänapäevaste lemmikloomadega geneetiliselt sarnanevaid kodukasse.

Inglaste juhitud teadlasrühm jõudis aga oma bioRxivis avaldamist leidnud töös natuke teistsugustele tulemustele.

Nende uurimismaterjaliks olid enam kui 206 leiupaigast pärit 2416 kassiluud, nad analüüsisid nii väljanägemist kui ka DNA-d.

Nemad väidavad, et kodukassid olid Euroopasse jõudnud siiski juba esimese ajaarvamiseelse aastatuhande algupoolel, ammu enne Rooma riigi ekspansiooni.

Briti saartele jõudsid kassid nende teadlaste väitel juba neljandal kuni teisel sajandil enne meie ajaarvamist.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.