Kodukass (Felis catus) toetub lõhnameelele märksa enam kui inimene. Kassid kasutavad lõhnu näiteks isekeskis suhtlemiseks ja ninaesisele jahti pidades. Nüüd osutab uus uuring, et lõhn võib kesksel kohal olla ka kassi ja inimese suhetes, vahendab Live Science.

Rühm Jaapani teadlasi andis kassidele nuusutada lõhnaproove. Üks proov kandis looma omaniku lõhna, teine oli kogutud kassi jaoks võõralt inimeselt. Selgus, et kassid nuusutasid võõra inimese lõhna pikemalt. See viitab töörühma sõnul, et lemmikud tunnevad tuttavaid inimesi lõhna järgi ära. Tundmatut lõhna kohates näevad hiirekeldrid selle omaniku tundma õppimisega aga rohkem vaeva.

Ninasõõrmedki on kõnekad

Varasematest uuringutest on teada, et kassid tunnevad ära omaniku hääle. Nad eristavad ka tuttavate inimeste nägusid võõrastest, kuigi mitte sama hästi kui koerad. Lisaks suudavad hiirekeldrid osaliselt just kehalõhna põhjal ära tabada omaniku meeleolu. Seni polnud aga selge, kui palju täpselt kassid inimeste eristamisel haistmismeelele toetuvad.

Uues uuringus andsid autorid kassidele nuusutada kolme plasttoru. Ühes torus oli looma omaniku ja teises võõra inimese lõhn. Kolmas ehk kontrolltoru oli tühi. Lõhnaproovid koguti inimestelt vatitampooniga kaenla alt, kõrva tagant ja varbavahest.

Nagu öeldud, nuusutasid kassid võõra inimese higiaroomi kauem kui omaniku oma. Leid klapib varasemate kasside haistmismeele uuringute tulemustega. Näiteks on leitud, et emast võõrutatud kassipojad nuhutavad võõrast emast kassi kauem kui oma ema. Teisisõnu on kasside nuusutamiseks kulutatud aja ja lõhna omaniku tuttavuse vahel seos.

Katses ilmnes ühtlasi, et kassid nuhutasid võõraid lõhnu tõenäoliselt esmalt parema ninasõõrme ja alles siis vasakuga. Ühe sõõrme eelistamine viitab, et kassid lahendavad eri tüüpi ülesandeid erinevate ajupooltega. Sama on juba täheldatud koertel, kaladel ja muudel loomadel.

Uuringu leiu valguses ei ole aga endiselt selge, kas kassid suudavad lõhna järgi vahet teha mitmel neile tuttaval inimesel. Uuringu kaasautori ja Tokyo Põllumajandusülikooli professori Hidehiko Uchiyama sõnul oleks selleks vaja eraldi käitumiskatseid. Samuti tuleks sel juhul välja selgitada, kas kassid käituvad omaniku lõhna tundes kuidagi isemoodi.

Uurimus avaldati ajakirjas PLOS One.