Nn lapseea amneesia tabab paljusid inimesi. See tähendab, et täiskasvanuna ei suuda inimesed meenutada mitte midagi oma esimestest eluaastatest. USA teadlaste uue uuringu valguses näib, et amneesia taga ei ole imiku aju suutmatus mälestusi talletada. Pigem osutab töö, et inimesed lihtsalt ei suuda varaseid mälestusi meenutada, vahendab Nature News.

Uuringu ühe autori ja Columbia Ülikooli neuroteadlase Tristan Yatesi sõnul on võimalik, et inimese kõige esimesed mälestused on tegelikult veel täiskasvanueas alles. Täiskasvanu lihtsalt ei pääse nendele mälestustele ligi.

Mõistatuslik mälu

Täiskasvanu võib kõigest väest üritada, ent oma elu kõige esimestest kuudest või isegi aastatest ei meenu talle reeglina mitte midagi. Seni on olnud selgusetu, miks see täpselt nii on. Ühest küljest oletati, et mälestuste talletamisega tegelev ajupiirkond, hipokampus, pole imikueas veel piisavalt arenenud. Teisalt arvati, et täiskasvanud lihtsalt ei suuda varaseid mälestusi meenutada.

Nüüd otsustas Tristan Yatesi töörühm sellesse küsimusse selgust tuua. Selleks uudistasid nad väikelaste ajusid magnetresonantstomograafia abil. Uuringus osales 26 last, kelle vanus jäi nelja kuu ja kahe aasta vahele. 

Aju ülesvõtete tegemise ajal paluti kõigil lastel lahedada mäluga seotud ülesannet. Lastele näidati kahe sekundi jooksul pilti nende jaoks uuest näost, esemest või tegevusest. Umbes minut hiljem näidati neile sama pilti uuesti. Töörühm mõõtis samal ajal laste hipokampuse aktiivsust.

Ilmnes, et mida tugevamalt hipokampus uue pildi esimese vaatamise ajal tööle hakkas, seda pikemalt jäi laps teisel korral sama pilti uuesti vaatama. Teadaolevalt kipuvad imikud kauem vaatama neile juba tuttavaid asju. Sestap viitab leid, et katses osalenud väikelapsed tuletasid äsja nähtud pilte meelde.

Kõige tugevamat talletamistegevust täheldasid uurijad imikutel hipokampuse tagumises osas. Täiskasvanutel on just see ajupiirkond kõige tugevamalt mäluga seotud. Uuringu kaasautori ja Yale'i Ülikooli kognitiivpsühholoogi Nick Turk-Browne'i sõnul sai nüüd kinnitust idee, et väikelapse aju on mälestuste talletamiseks suuteline.

Yatesi sõnul oli hipokampuse aktiivsust näha kõigil uuritud imikutel. Siiski hakkasid ajurakud selles piirkonnas kõige tugevamalt laenglema vähemalt 12 kuu vanustel lastel. Sestap võib Yatesi sõnul oletada, et hipokampuse võime ükshaaval uusi mälestusi talletada, areneb välja kindlas arengukaares.

Uuringuga mitte seotud Cambridge'i Ülikooli käitumusliku neuroteadlase Amy Miltoni sõnul on töö muljetavaldav. See toetab tema hinnangul oletust, et isegi veel välja arenemata hipokampus suudab mingil määral mälestusi talletada.

Kõik on alles?

Uuringu valguses paistab Nick Turk-Browne'i sõnul, et täiskasvanud lihtsalt ei suuda oma varaseid mälestusi meelde tuletada. Võib olla seepärast, et mälestus talletati imikueas teatud viisil, mis ei sobi kokku otsingujuhistega, mida aju kasutab täiskasvanuna mälestusteni jõudmiseks.

Tristan Yates oletab, et imikueas võivad lapse kogemused olla teistsugused kui hilisemas elus. Hiljem oskab aju nähtu ja kuuldu konteksti asetada ning seda kuidagi liigitada. Yatesi sõnul muudab lapse maailmatunnetust juba ainuüksi üleminek roomamiselt kõndimisele. 

Rottidega tehtud uuringud toetavad oletust, et varases eas tekkinud mälestused võivad jääda aastateks ajju alles. Ühes 2016. aastal avaldatud uurimuses võtsid teadlased appi optogeneetika. Meetodit kasutades sundisid nad täiskasvanud rottidel laenglema imikuea mälestusi talletanud ajurakud. Ilmnes, et rottidel olid need mälestused veel alles. Turk-Browne'i sõnul inimajuga sama katset eetilistel kaalutlustel teha ei saa, kuid seni on see parim tõestus, et ka inimestel võivad imikuea mälestused alles olla.

Uuring ilmus ajakirjas Science.