Kes tunneb, et aeg lendab, aga viimasest ajast midagi erilist meelde ei tule, võiks teadlikult otsida uusi huvitavaid kogemusi, soovitavad teadlased. Soovitus põhineb värskel leiul, et meeldejäävad pildid tekitavad vaatajas tunde aja aeglasemast kulgemisest, vahendab The Guardian.

Varasematest uuringutest on teada, et valjema heliga kogemused kestavad tunnetuslikult kauem. Niisamuti tekitab aja venimise tunde keskendumine kella sihverplaadile. 

Nüüd avastas George Masoni Ülikooli professor Martin Wiener koos kolleegidega, et mida meeldejäävam on pilt, seda tõenäolisemalt arvab vaataja, et veetis pilti uudistades tegelikust kauem aega. Ühtlasi meenusid sellised pildid uuritavatele järgmisel päeval hõlpsamini.

Wieneri sõnul võib leide ära kasutada inimesega suhtleva tehisaru arendamisel. Samuti avavad need võimaluse maailmatunnetust pisut muuta. Varasematest uuringutest on nimelt teada, et tajutud ajavahemikku saab pikendada aju välise stimuleerimise teel. Wiener oletab, et kui pikendada inimese jaoks mingi pildi vaatamiseks kulunud tunnetatud aega, võib see pilt inimesel 24 tunni möödudes paremini meeles olla.

Sahvril ja angaaril on vahe

Töörühm kirjeldab uues artklis, kuidas nad näitasid ligi sajale uuritavale erinevaid pilte. Pildid ise olid kuues erinevas suuruses ja need olid täidetud esemetega kuuel erineval määral. Uuritavad nägid iga pilti 300–900 millisekundit. Seejärel pidid nad kirjeldama, kas pildi vaatamiseks kulus neil pigem vähe või kaua aega.

Vastustest ilmnes, et kui uuritavatele näidati väikseid ja tihedalt asju täis pilte, näiteks pilti täistuubitud sahvrist, vaatasid nad seda enda meelest tegelikust lühemat aega. Seevastu vaadates suuri ja väheste esemetega pilte, näiteks pilti lennukiangaari sisemusest, peatus inimeste pilk sellel tunnetuslikult tegelikust kauem.

Töörühm tegi uuritavatest veel 69 inimesega täiendavaid katseid. Nüüd pidid katseisikud päev hiljem meenutama eelmisel päeval nähtud pilte. Tuli välja, et paremini meelde jäänud pildid olid tõenäolisemalt need, mida uuritav vaatas enda meelest tegelikust kauem. 

Seos kehtis ka teistpidi. Martin Wieneri sõnul selgus nimelt, et mida pikemalt inimene enda meelest pilti vaatas, seda tõenäolisemalt oli pilt tal järgmisel päeval meeles.

Nägemissüsteemi süvaõppemudeliga tehtud lisaanalüüs näitas, et mudel töötleb meeldejäävamaid pilte kiiremini. Enamgi veel, näha oli seost mudeli pilditöötluskiiruse ja inimuuritavate tunnetatud vaatamisaja vahel. Wieneri sõnul võivad pildid ollagi inimeste jaoks meeldejäävamad, kuna neid töödeldakse nägemissüsteemis kiiremini ja tõhusamalt ning see mõjutab inimese ajataju.

Puhkus tundub pikk

Töörühm oletab, et aja näiline venimine võib teenida inimtunnetuses eraldi eesmärki: see võimaldab inimestel ümbritseva maailma kohta infot koguda. Kui inimene näeb Martin Wieneri sõnul tavalisest olulisemaid asju, näiteks midagi meeldejäävat, venib tema ajataju info kogumise nimel pikemaks.

Samas ei välista uuring professori sõnul võimalust, et ajul on olemas ka oma sisemine kell, mis ajal järge peab. See võiks seletada, miks sama kogemuse erinevad tahud inimtunnetuses ajaliselt nihkesse ei lähe.

Wieneri sõnul saab mäluga seotud leidude põhjal teha laiema järelduse. Täpsemalt osutub, et kui inimene tahaks tunda aja aeglasemat kulgemist, peab ta endale leidma meeldejäävamaid tegevusi. Teisisõnu peaks inimene leidma midagi, mis oleks just talle uus ja huvitav. Sel põhjusel võib ka nädal puhkust tunduda kestvat palju kauem kui sama pikk rutiinne töönädal.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour.