Püsiv jääkate jäi sooja talve tõttu Läänemerel tulemata

Möödunud talv oli keskmisest soojem ning kajastub see ka Läänemere jääoludes. Tehnikaülikoolis arendatud kaugseire kliimateenus annab täpsemalt aimu, millises ulatuses, kus ja kuidas see kajastub.
Viimastel nädalatel on ajakirjanduses kajastatud möödunud talve jääolude erinevaid tahke. Näiteks jääle mineku keelamist, kalameeste arvu jääl, uisumatku merejääl, jäähooaja kestvust, jää paksust ning kliimamuutuse mõju merejääle. Kõiki neid erinevaid lähenemisnurki ühendab vajadus mitmekülgse ja täpse jääolude info järele, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide ökoloogia teadur Mariliis Kõuts ja meresüsteemide kaugseire kaasprofessor Rivo Uiboupin.
Uue kliimateenuse andmete järgi jäi püsiv ja ulatuslik jääkate Läänemerel sel talvel tulemata. Merel algas jääteke keskmisest veidi hiljem, jaanuari alguses. Jääkatte ulatus kõikus tänavu 2019/2020 aasta miinimumi ning viimase 30-aasta keskmise vahel, jäädes alla 100 000 ruutkilomeetri, kattes vähem kui neljandiku Läänemere pindalast.
Jääolude muutlikkus Läänemerel 2024/2025 talvel. Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi kaugseire kliimateenus võimaldab jälgida Läänemere jäätingimusi ning võrrelda varasemate aastatega. Veebilehelt leiab jää ruumilise leviku ja jäätekke tõenäosuse kaardid ning jää ulatuse võrdluse pikaajalise (30 aasta) klimatoloogilise keskmisega. Seega annab uus kliimateenus infot Läänemere jääolude kohta nii visuaalsel (satelliitpiltidelt) kui numbrilisel (graafik) kujul. Allikas: Meresüsteemide kaugseire kliimateenus
Jääulatuse tipphetk oli 20. veebruari paiku, kui viivuks võisime näha keskmisele talvele iseloomulikku pilti (95 000 ruutkilomeetrit). Peale vabariigi aastapäeva hakkas jääkate kiiresti taanduma, sest ilmad läksid kevadiselt soojaks.
Tänavune lühike jääperiood hõlmas Botnia lahest väljaspool valdavalt vaid kitsaid rannikualasid ning Põhja-Eesti oli peaaegu jäävaba. Kolmapäevaks, 12. märtsiks oli jääulatus kahanenud sama kasinaks, kui see oli märtsi keskpaigas 2019/2020 aasta ebatavaliselt soojal talvel.
Anomaalselt varajast ja sooja märtsikuud kinnitab asjaolu, et merepinna temperatuur Eestit ümbritseval merealal on kuni kolmkraadi kõrgem kui viimasel 30 aastal keskmiselt. Kliima vaates on see tavapärasest väga suur erinevus (joonis 1). Selle tulemusena on praegu arenemas ka mere kuumaline.
Joonis 1. Satelliitpiltidelt määratud merepinna temperatuur (a) 11. märtsil 2025, (b) 11. märtsile iseloomulik merepinnatemperatuur 1994-2023, (c) tänavuse ja pikajalise keskmise merepinnatemperatuuri erinevus ning (d) merepinna temperatuuri ajaline muutlikkus 2025 aastal eesti rannikumeres.

Mõju hüljestele ja kalameestele
Kuna merejääl on Läänemere ökosüsteemis suur roll, jätab tänavune kehv jäätalv loomariigile oma jälje. Mereimetajatest viigerhüljes ja hallhüljes vajavad jääd poegimisperioodil. Kui hallhüljes võib kohaneda häda pärast, kuid riski hinnaga ka rannikualadel ning laidudel toimetama, siis inimpelglikud viigerhülgel paraku valikut pole. Merebioloog Mart Jüssi sõnul sureb kehvematel talvedel hallhüljeste poegadest umbes iga kolmas, viigritel hukkub aga suisa 80–90 protsenti poegadest. Tänavune talv võib kajastuda hülgepopulatsioonides veel aastakümneid.
Veel üks merejääd armastav liik vaatab meile vastu peeglist. Jääkalastajad koonduvad sarnaselt poegivate hüljestega neisse vähestesse kaanetatud meresoppidesse, kus jalgealune vähegi kannab. Vabariigi aastapäeva nädalavahetuse sagimine Pärnu jõe peal meenutas veidi väljamüüdud teatrietendust, kuhu hilinejatel asja pole. Seegi rõõm oli üürike, sest samas kohas kehtis nädal hiljem juba jäälemineku keeld ning täna Pärnu jõe suudmes olevad jääriismed inimest enam ei kanna.
Kliimamuutuste valguses peame vaikselt taanduva merejääga paratamatult harjuma ning ümber kujundama ka oma majanduslikud ja kultuurilised ootused. Samas ei maksa meil kliimamuutustega kaasnevatele jääkatte vähenemisele lihtsustatult läheneda. Ka edaspidi tuleb arvestada sellega, et meil saab olema jäärohkeid talvesid, mis pakuvad võimalusi talviseks turismiks ning mõjutavad mere ja ranniku infrastruktuuri – sadamaid, laevaliiklust, jäämurde teenuse planeerimist ning avamere tuuleparkide arendamist ja haldamist.
Läänemere jääkatte kliimateenus tugineb Copernicuse Mereteenuse jagatavatele kaugseire andmetele. Samuti panustab teenus kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimisesse Eestis ja mere taastuvenergia digitaalse kaksiku välja arendamisesse (projektid AdaptEst, TemTa-38).
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa