Esmaspäeval avalikustati ookeanide seisundi uus ülevaade. Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadlased panustasid raportisse artikliga merevee soojuse kasutamise võimalustest Läänemeres, tuginedes Tallinna lahe kohta tehtud uuringule.

Soojuspumbad on küll säästlikud, aga ammutavad energiat keskkonnast. Talvel, kui merevesi on külm, peavad soojuspumbad seetõttu ka palju kõvemini töötama. Tarvilikuks küttevõimsuseks piisava energia ammutamiseks võivad merevee vooluhulgad küündida veealustes torustikes seeläbi mitme kuupmeetrini sekundis.

Emeriitprofessor Jüri Elren ütles, et Tallinn on Läänemere suurematest linnadest üks soodsama asukohaga merevee soojuse kasutamiseks, sest veehaardeks vajalikud sügavused (50 meetrit ja rohkem) on rannast ainult mõne kilomeetri kaugusel.

Merevee soojusel põhineva küttesüsteemi planeerimisel tuleb arvestada paljude teguritega, mis mõjutavad nii merekeskkonda kui ka tehnilisi lahendusi. Vanemteadur Ilja Maljutenko ütles, et üks arvestamist vajav küsimus on keskkonnamõju, mida säärane süvakihtide vee pumpamine endaga kaasa toob.

"Kui soojuspumbas kasutatud toitaineterikas vesi juhtida merre tagasi ranniku lähedal, mis tundub odavaim lahendus, siis jäävad toitained tõenäoliselt ranna lähedale pidama ning võimendavad eutrofeerumist, mille vastu me kõik võitleme," ütles Maljutenko.

Meresoojuse kasutamisega Tallinnas tuleb aga lahendada mitmeid küsimusi. Uuringuid on ettevõtetest alustanud juba Utilitas AS ja Hundipea kliimaneutraalse piirkonna arendajad. Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi direktor ja kaasprofessor Rivo Uiboupin ütles, et avaliku sektori uuringuprogrammid tulevad siin ettevõtjate huvidele vastu.

"Oleme osalenud Geoloogiateenistuse geotermaalenergia uuringutes. Kohe on käivitumas Eesti Teadusagentuuri toel meie instituudi projekt "Mere taastuvenergia digitaalne kaksik", kus kaardistame lähitulevikus taastuvenergia ressursid kogu Eesti rannikumeres."

Copernicuse programmi ookeanide seisundi uus ülevaade (OSR8) avaldati maineka populaarteadusliku ajakirja "State of the Planet" erinumbris. See sisaldab 17 teadusartiklit, kus ligi 120 teadlast käsitlevad uusi teadmisi mere kuumalainete, Golfi hoovuse muutuste ja muude oluliste merenähtuste kohta. Näiteks katsid 2023. aastal tugevad kuumalained 22 protsenti globaalsest ookeani pinnast. Läänemeres kannatas 2022. aastal kuumalainete all kaks kolmandikku mere pinnast.