Õlireostuste arv ja maht on viimastel aastakümnetel Läänemerel kahanenud. Samas suurendab õlireostuse riski üha kasvav laevaliiklus, merepõhjas roostetavad teise maailmasõja aegsed laevavrakid ning ehitusprojektid, näiteks avamere tuuleparkide rajamine. Viimasel ajal on ohtu suurendanud ka näiteks Soome lahe piirkonnas nähtavad satelliitnavigatsioonisüsteemide häired ning oma asukohaandmeid võltsivad tankerid, mis veavad Venemaa naftat.

Hiljuti kaitstud doktoritöö autor Siim Pärt uuris, kuidas saaks kõige paremini reaalajas merevees õlijääke tuvastada optiliste andurite abil. Laborikatsed näitasid, et diislikütuse jäägid võivad püsida Läänemeres pikka aega ja mõjutada andurite näite. Samuti selgus, et nende tööd võivad segada looduslikult merevees leiduvad ained.

Teisalt saab optilisi andureid kinnitada seireplatvormidele, mis pakub õlireostuse varajaseks avastamiseks uusi võimalusi. Näiteks saaks mere seisundit pidevalt jälgida ja edastada andmeid reaalajas pidevalt reisilaeval paikneva süsteemi või nutipoiga. See võimaldaks reageerida reostustele kiiremini ja olla eriti kasulik teada-tuntud ohtlike laevavrakkide läheduses.

Ühe võimaliku platvormina arendas ning testis Pärt kompaktset ja vastupidavat lainepoid Lainepoiss. Lainetust mõõtev seadeldis aitab jälgida merel õlireostuse liikumist. Tänu nutipoi väikesele massile saab seda veestada ka droonidelt, mis nooremteaduri sõnul avardab selle kasutusvõimalusi reostustõrje operatsioonidel.

Mitmekülgne arvutimudel

Õlireostuse leviku täpsemaks ennustamiseks seadistas ja katsetas Siim Pärt oma kolleegidega Eesti rannikuvetes lisaks arvutimudelit OpenDrift. Mudel võimaldab prognoosida õlireostuse levikut merepinnal ja sügavamates veekihtides, võttes arvesse kohalikke merehoovuseid ja laineolusid. Selle täpsustamiseks analüüsisid teadlased tuule, hoovuste ja lainete koosmõju reostuse liikumisele.

Peenhäälestatud mudel aitab modelleerida võimalike reostuste levikut näiteks laevavrakkidelt või avamere ehitusobjektidelt. Nii saab juba ettevaatavalt hinnata, milliseid rannikualasid või mereelustikku reostus ohustab ning teha selle põhjal otsuseid, kuidas keskkonnamõjude vähendamiseks sellele kõige tõhusamalt reageerida.

Pärt nentis, et Läänemeri on oma madala soolsuse, aeglase veevahetuse ja vähese bioloogilise mitmekesisuse tõttu õlireostuse suhtes eriti tundlik, ohustades nii mere- kui ka rannikuelustikku. Nõnda on tema sõnul vaja merekeskkonna kaitsmiseks otsida täiendavaid uusi lahendusi. Uutest seiretehnoloogiatest ja prognoosimeetoditest oleks kasu mitte ainult teadusuuringutes, vaid ka praktilises reostustõrjes.

Tutvu doktoritööga Tallinna Tehnikaülikooli digikogus. Siim Pärti juhendasid Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor tenuuris Rivo Uiboupin ja Soome Meteoroloogia instituudi teadur Jan-Victor Björkqvist. Oponentideks olid Kai Myrberg Soome keskkonnainstituudist ja Klaipeda Ülikooli professor Inga Dailidiene.