Kõverjoonte ilu paneb aju särama
Inimesed kipuvad tihtipeale eelistama sujuvaid kõverjooni sirgetele ja nurklikele; see nähtus on psühholoogidele teada juba üle saja aasta.
Eelistust on märgata nii sisekujunduse, maalide kui ka inimnägude puhul. Enamgi veel, eelistus on kultuuriülene, seda esineb juba väikestel lastel ja isegi inimahvidel.
Toronto Ülikooli psühholoog Oshin Vartanian on koos Kanada ja muude maade kolleegidega lähemalt uurinud, mis toimub inimese ajus, miks just see eelistus kipub niisugune olema.
Teadlased näitasid katseisikutele pilte, millel oli kujutatud mitmesuguse kujundusega siseruume, ja küsisid iga pildi juures, kui ilus see ruum neile tundus, ning kui meeleldi nad sellesse ruumi sisse astuksid.
Selgus, et kui katseisikud hindasid ruumi ilu, läksid neil ajus teatud piirkonnad aktiivseks, kui ruumikujunduses domineerisid kõverjooned. Kui aga sama ruumi kohta küsiti sisenemissoovi, siis jäi seesama piirkond passiivseks.
Piirkond, mis iluhinnangu puhul aktiveerus, teatakse tegelevat visuaalse informatsiooni kõrgema töötlusega, näiteks esemete ära tundmisega, ja tal on oma osa ka nägude tundmises. Tundub, et kõverjoonsuse ilu tunnustamine võib olla seotud näotajuga.
Teadlased panid tähele sedagi, et inimeste tajutud kõverjoonsus ei läinud alati hästi kokku matemaatiliselt välja arvutatud kõverjoonsuse indeksiga. Samas leidub ajus piirkond, mis reageerib väga sarnaselt just matemaatilisele kõverjoonsusele.
Teadlased soovivadki edasi uurida, millised ruumi omadused inimese teadlikku taju mõjutavad ja meeldivustunnet esile kutsuvad.
Siin, tunnistavad nad isegi, on sisekujundajad ja kunstnikud teadlastest ees, sest oskavad väga hästi inimeste esteetilist meelt hellitada. Aga võib-olla on ka kunstnikele, kujundajatele ja arhitektidele neist teadusuuringutest natuke kasu.
Vartaniani ja kaasautorite praegused tulemused on avaldatud ajakirjas Scientific Reports.