Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro rääkis Vikerraadio saates "Huvitaja", et kõik tuleb inimese geenidest ja keskkonnast. Kitsamalt liiklusest rääkides mõjutab keskkond inimeste käitumist rohkem kui geenid. "Inimene näeb juba varakult, kuidas teised käituvad ja siis ta kas protestib selle vastu või järgib neid reegleid," lausus ta.

Liikluskäitumine kujuneb üldiselt välja enne autokooli minekut. Laps vaatab enda ümber ja näeb, kuidas tema ema-isa käituvad ja kujundab sellest endale teadliku arvamuse. Küll aga saab autokool seda muuta ja Harro sõnul on see üks olulisem tegur, mis mõjutab ja kujundab inimese liikluskäitumist. Kõige tugevama signaali, kuidas käituda, annavad Harro sõnul aga teised liiklejad.

Üldiselt saab öelda, et kui inimene järgib reegleid muus elus, teeb ta seda ka liikluses. "Selline inimene võib aga maanteel ühel hetkel avastada, et teised sõidavad temast mööda. Nüüd ta teeb valiku. Kui ta on mõjutatud teistest inimestest, ja mõned meist on seda rohkem, siis ta valib selle sama mustri, mida ta parajasti tee peal näeb," selgitas Harro.

Uuringute põhjal saab Harro sõnul öelda, et isiksuseomadused, nagu avatus kogemustele ja sotsiaalsus, soodustavad ettevaatlikku ja reegleid järgivat liikluskäitumist. Küll aga sõltub isiksuseomaduste täpne mõju ka olukorrast. "Kujutame ette inimest, kellel on kõrge neurootilisus. Ta käitub tihtipeale nii, nagu teised ees teevad. Kui ta tajub, et asjad on ohtlikud, siis on ta ettevaatlik. Kui ta aga näeb, et pigem ähvardab teda teiste halvakspanu, sest ta käitub teistmoodi, siis ta teeb teiste järgi," rääkis professor.

Liikluskäitumise puhul üks olulisemaid isiksusejooni on impulsiivsus, mis suurendab liikluses riske. "See tähendab, et kui riskivamalt käituda, siis see viib suurema tõenäosuseni õnnetustesse sattuda," ütles ta.

Impulsiivsus on aga tugevalt pärilik omadus, mille mõju käitumisele õpib inimene maandama. Seetõttu võib mõni kaasasündinult impulsiivne inimene liikluses käituda väga ettevaatlikult, kui ta on endale teadvustanud, et tal on risk olla impulsiivne ja kipub ajahetkel käituma. "Siis ta võtab ekstra pidurid oma psüühika jaoks kasutusele," lausus Harro.

Varem ei ole väga palju uuritud, kuidas vanemate liikluskäitumine lastele pärandub. Hiljutises teadustöös Harro oma meeskonnaga seda aga vaatas. Professor rääkis, et nad Diva Eensooga hakkasid inimeste liikluses käitumist uurima juba 20 aastat tagasi. Selle tõttu on kogunenud võrdlemisi ainulaadsed andmestikud, mille põhjal saab perekondi analüüsida.

Nüüd vaadati, millised on emade-isade ja nende laste käitumisharjumused. Selleks kasutasid nad Eesti laste isiksuse, käitumise ja terviseuuringua andmeid ja juurde teave lastevanemate kohta.  "Küsisime nende peresuhete kohta erinevatel aegadel, isiksuse omadusi fookusega impulsiivsusel ja seda, kui palju nad turvavööd kasutavad ja kas nendega on liikluses õnnetusi juhtunud," selgitas Harro.

Selgus, et perekonna mõju on olemas: paremate peresuhete puhul on ka laste liikluses käitumine parem.