X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõltuvused ja vaimse tervise probleemid on kolinud autorooli

Foto: Pexels

Kiiruse ületamine ja ilmastikule sobimatu sõidustiil on liikluses ammu tuntud riskitegurid. Nuti- ja infosõltuvuse ning vaimse tervise probleemide ülekandumine autorooli vajab aga veel teadvustamist.

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppekava juht Tarmo Vanamõisa kirjeldas üht igapäevast olukorda liikluses: auto peatub foori punase tule taga, juht heidab pilgu kõrval seisva auto suunas ja näeb, et juht põrnitseb nutitelefoni. Taoline enda nutitelefoni külge aheldamine võib parimal juhul viia selleni, et juht ei märka õigel hetkel rohelise tule süttimist ja liikluse sujuvus kannatab. Halvemal juhul võib see aga päädida tõsise õnnetusega.

Vanamõisa sõnul on üks menukas, aga ohtlik trend autoroolis olles otseülekande tegemine nutirakenduses TikTok. "See tähendab, et meil tegelikult seal roolis mingi hetk ei ole mitte kedagi. Lihtsalt sõidetakse automaatselt," tõdes ta. Samasse kategooriasse liigitas Vanamõisa autoroolis koosolekute pidamise ja telepildi jälgimise. "Meil on täna liikluses väga palju hajameelseid inimesi, kes tegelevad kõikide muude asjadega, välja arvatud liiklemine," tunnistas ta.

Ekraaniväline elu põhjustab ärevust

Kogenud liikluseksperdina tõi Tarmo Vanamõisa välja teisigi ohte, mis polnud varem autoroolis nii teravad. Tema sõnul on tänapäeval inimestel erinevaid ärevusi varasemast oluliselt rohkem. Seetõttu tarvitatakse erinevaid ravimeid, mis võivad aga sõltuvust tekitada. Kui alkoholi ja narkootikumide mõju all autorooli istumine on seadusega keelatud, siis näiteks ravimisõltuvusele tähelepanu ei pöörata.

Vanamõisa kirjeldas olukorda piltlikult: kui inimese elu möödub pidevalt kuuetollist ekraani vaadates, siis autoroolis on vaateväli palju suurem. Tema arvates on seegi üks ärevuse allikas.

Mootorsõidukijuhtide järelkoolituse programmi psühholoog-nõustaja ja endine mootorsõidukijuhtide õpetaja Heli Ainjärv tõi nutitelefoni mõjust liiklusele ilmeka näite. Nimelt sõitis ta ise maanteel ja märkas, kuidas tema ees oleva auto kiirus kõikus. Kuna samas suunas kulges kaks sõidurada, sai Ainjärv kõikuva kiirusega autost vaevata mööda sõita ning nägi, et juhi tähelepanu oli telefonil.

"See, et ma pean olema kogu aeg kättesaadav, ja see, et ma pean selles infovoos olema, mis seal nutiseadmes tulemas on – see on probleem liikluses nii jalakäijatele kui ka juhtidele," rääkis ta. Sarnaselt valmistab muret see, kui inimesed pidevalt tunnevad, et nad jäävad millestki ilma või hilinevad. Seetõttu võetakse liikluses ette riskantseid manöövreid. Klassikaline näide on see, kui üks autojuht näeb teise autost möödumiseks kurja vaeva, kuid juba poole kilomeetri pärast pöörab ta peateelt niikuinii kõrvale.

Kuna sõltuvused ja erinevate ainete tarvitamine mõjutab inimese aju ja käitumist, siis on see ka liikluses probleemiks, kinnitas Ainjärv. Praegu kontrollitakse juhiloa väljastamisel ja pikendamisel inimese tervist, kuid arstilt rohelise tule saamine tugineb paljuski taotleja enda täidetud deklaratsioonil. Ainjärve sõnul ei pruugi inimene ise tohtrile avaldada või isegi teada, et tal on sõltuvus, mis takistab liikluses hakkamasaamist.

Liikluses peegeldub ühiskonna areng

Tervise Arengu Instituudi teadur Diva Eensoo tõdes, et vaimne tervis on Eestis suur probleem ja kui mured – näiteks tööstress, depressiivsus ja suured läbielamised – lahenduseta jäävad, jõuavad need ka liiklusesse. Tema sõnul on Eestis riskikäitumine liikluses üsna levinud ja suurim mure teeoludele sobimatu kiirusega sõitmine. 

Nii kiiruseületajat kui ka joobes juhti iseloomustab mõtlematus ja pidurdamatus. Kiiruse ületamise juures on oluline ka elamustejanu ja kiire otsustamise stiil, mis tavaelus võib inimest aidata, kuid autoroolis teeb hoopis karuteene, selgitas Eensoo. 

Inimese käitumist autoroolis mõjutab veel elukogemus ja impulsiivsus. Eensoo selgitas, et impulsiivsus kui baasiline isikuomadus kasvab kuni 20. eluaastateni, mille järel hakkab see nõrgenema. Ta ütles, et meestel on impulsiivsusnäitajad mõnevõrra kõrgemad. "Impulsiivsuse alla võib koonduda väga erinevad tahke, näiteks elamustejanu, mõtlematus, pidurdamatus, kiire otsustamisstiil, seiklusjanu," lausus Eensoo.

Inimese liikluskäitumist mõjutab palju tegureid, mille hulgas on ka bioloogiline eelsoodumus ja sotsiaalmajanduslik taust. Eensoo kirjeldas, kuidas Rootsis kui aastasadu stabiilsena püsinud ühiskonnas on liiklus rahulik ja inimesed ei torma kusagile. Eestis peegeldab ühiskonna kiire areng ja suur eneseteostuse vajadus liikluses, märkis Eensoo.

Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Praktiline ristmeedia projekt: raadio, veeb, sotsiaalmeedia". Autorid on Merili Mihkelsaar, Richard Mägar, Marie-Johanna Kippar ja Mihkel Uiboleht.

Toimetaja: Sandra Saar

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: