Naistearst: mammograafia ei põhjusta vähki
Viimasel ajal võib ühismeediast leida üleskutseid, et naised ei osaleks mammograafias, sest see põhjustavat rinnavähki. Terviseamet lükkas selle väite ümber. Taolised sõnumid võivad aga mõjutada inimeste osalemist vähi sõeluuringutel.
Hiljuti levis sotsiaalmeedias väide, et Šveitsis keelustati mammograafia, sest see põhjustavat rinnavähki. See ei vasta tõele. Tervisekassa vähi sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna rääkis "Vikerhommikus", et Šveitsis on rinnavähi sõeluuring korraldatud samamoodi nagu Eestis: 50–75-aastased naised on oodatud üle aasta rinnavähi sõeluuringule.
Naistearst Gabor Szirko rääkis, et mammograafia on uuring, kus kasutatakse röntgenkiirgust. "Loomulikult, kui röntgenit kasutada, siis teoreetiliselt võib mingisugune oht olla. Pikaajalised uuringud näitavad aga, et mammograafias osalenud naistel ei ole suuremat rinnavähi riski, mis tuleneks just sellest meetodist," selgitas ta. Mammograafias kasutatav kiirguskoormus on tema sõnul hästi väike.
Eestis on rinnavähi sõeluuringul osalemise vastu Suurna sõnul suur huvi ja see kasvab iga aastaga. Seetõttu kipuvad ka järjekorrad olema üsna pikad. "Me näeme Tervisekassa andmete pealt, et tänavu on tulemas väga hea sõeluuringu aasta ja on palju maakondi, kus osalemine on ületanud juba 70 protsendi piiri. Seega tundub, et Eesti naised usaldavad arste ja sõeluuringut," ütles ta.
Gabor Szirko rääkis, et Eestis on tehtud teadusuuring, kus vaadati hoiakuid, mis puudutasid rinnavähi sõeluuringut. "Peamine põhjus, miks sõeluuringul ei osaleta, on meile omane tagasihoidlikkus, et mis ma ikka lähen arstile, kui mul midagi häda ei ole," sõnas naistearst.
Tema sõnul tasub mammograafiasse või sõeluuringusse suhtuda nii, et see ei ole arsti juures käimine, vaid ühe pildi tegemine annab tulevikuks paremad võimalused "Igal juhul on soovitus sõeluuringus osaleda. Isegi kui midagi häda ei ole ja just siis, kui midagi häda ei ole. See ongi niimoodi mõeldud," ütles Szirko.
Sõeluuringuga on nii, et kui arstile jääb midagi silma, siis kutsutakse need inimesed Szirko sõnul lisauuringutele, et selgitada välja, kas on midagi tõsisemat või mitte. "See võib loomulikult ärevust tekitada. Aga kui kõik kokku võtta, siis kasu, mida uuring annab, on seda väärt. Iga 2000 skriinitud naise puhul päästetakse kaks elu," lausus naistearst.
Maria Suurna rääkis, et vähk on ennekõike vanemate inimeste haigus ja mida rohkem on vanemaid inimesi ühiskonnas, seda enam on ka vähidiagnoose.
Gabor Szirko sõnul ei saa öelda, et vähki haigestutakse justkui rohkem kui varem. "Kui tehakse sõeluuringuid, siis leitakse ka rohkem rinnavähki. Seda näitab ka statistika, et nendes riikides, kus sõeluuring väga hästi toimib, on vähki avastatud rohkem," ütles ta.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: "Vikerhommik", küsisid Kirke Ert ja Sten Teppan