Bonobod ja šimpansid on inimeste kõige lähedasemad elusolevad sugulasliigid. Kui šimpansid on teadaolevalt üksteise suhtes küllaltki agressiivsed –  mõnikord tapvalt –, on primatoloogid pidanud bonoboid juba mõnda aega harmoonias elavateks loomadeks, kes teineteise elude kallale ei kipu. Kahe liigi vahele tõmmatud erisusele oli rajatud ka seni teadlaskonna poolt tunnustatud teooria: looduslik valik töötab isaste bonobote agressiivsuse vastu, vahendab Guardian. 

Seda aga eelmise nädalani, kui ajakirjas Current Biology avaldatud uurimus senise pildi pea peale pööras. Artiklis näitasid teadlased, et isaste bonobote vahel esineb agressiooni rohkem kui šimpansitel. 

Uuringu juhtivautori Bostoni Ülikooli teadlase Maud Mouginot' sõnul on bonobod äärmiselt keeruline liik. Nende käitumise kirjeldamiseks ei piisa üksnes bonobote loomusele rahumeelsuse omistamisest. Tema hinnangul teavad teadlased nüüd tõsikindlalt, et nii bonobod kui ka šimpansid kasutavad agressiooni, kuid teevad seda erinevalt, rakendades eri strateegiaid. Mouginot' arvates ongi järgmine oluline samm uurida, miks ja millal need strateegiad välja kujunesid.

Uuringu jaoks jälgis Mouginot kolleegidega 12 isast bonobot kolmes eri kogukonnas Kongos asuvas Kokolopori Bonobo reservaadis ja 14 isast šimpansit Tansaania Gombe rahvuspargi kahes kogukonnas. 

Teadlased jälgisid iga isast isendit individuaalselt, kaardistades nende suhtlust teiste kogukonna liikmetega. Selle käigus märkasidki nad muu hulgas agressiivse füüsilise kontakti ilminguid, nagu rünnakuid ja tagaajamist.

Kokku tuvastas uurimisrühm 2047 tunni jooksul bonobote vahel 521 agressiivseks liigituvat käitumisepisoodi. Samas šimpansite puhul märkasid teadlased 7390 tunni jooksul 654 agressiooni sisaldavat kontakti. 

Varasemate uuringute kohaselt esineb šimpansite seas näiteks tapmisi, lapsemõrvasid ja seksuaalset sundi bonobotest sagedamini. Värskete tulemuste põhjal esineb isaste bonobote vahel agressiivseid tegusid šimpansitest aga 2,8 korda sagedamini. Kusjuures leidis töörühm, et kehalisi agressioone esines bonobote seas kolm korda rohkem. 

Mõlema liigi puhul leiti, et edukamalt paarituvad emastega agressiivsemad isased. Seejuures kohtlesid isased bonobod emasloomi siiski šimpansitest paremini. Nimelt leidis uurimisrühm, et isaste bonobote agressioon emasloomade vastu on šimpansitega võrreldes vähem levinud. Samas oli emaste bonobote agressioon isaste vastu sagedasem kui emastel šimpansitel isastest liigikaaslaste vastu. Teadlased seostavad seda tõigaga, et emased bonobod seisavad isastest liigi sotsiaalses hierarhias sageli kõrgemal.

"Teame teaduskirjandusest, et isased ja emased bonobod moodustavad tiheda koosluse, mida pole aga täheldatud šimpanside puhul," sõnas Mouginot. Primatoloog märkis, et primaatide kogukonnad sarnanevad ligilähedaselt nendega, mida moodustavad ka inimesed.

Teadlaste sõnul selgus kahe liigi vaheliste erinevuste kohta veel see, et isased bonobod käituvad rühma koondudes teiste suhtes agressiivselt vaid ühel juhul sajast. Šimpansite seas moodustab taoline rühmakäitumine kõigist agressioonidest aga 13 protsenti.

Töörühma hinnangul võib see selgitada šimpansite agressiooni väiksemat esinemissagedust. "See on lihtsalt riskantsem lähenemine. Kui oled üksinda mitme vastu, võid korralikult peksa saada," sõnas Mouginot.