Šimpansite abivalmidus võib taanduda omakasupüüdlikkusele ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Xin Li/Creative Commons

Inimeste lähisugulastest šimpansid ilmutavad samasuguses olukorras võrreldavat soovi oma liigikaaslastele kahju teha ja neid aidata. Tulemused vihjavad, et prosotsiaalne käitumine ja soov teiste heaolu parandada on midagi inimestele ainuomast.

''Saame küllaltki kindlalt väita, et prosotsiaalsust, nagu me seda inimeste puhul mõistame, ei saa šimpansidele üle kanda. Nad võivad seda teatud küljest olla, kuid mitte samal põhjusel kui inimesed. Nad ei arvesta oma otsuseid tehes teiste heaoluga,'' nentis uurimuse vanemautor Keith Jensen ERR Novaatorile antud intervjuus.

Inimeste lähisugulaste altruismi, sotsiaalsuse ja valmiduse üle teisi aidata on vaieldud juba kümneid aastaid. Isegi tegevused nagu teiste kasukast parasiitide otsimine või pärast võitlust üksteise lohutamine annavad alust mitmesugusteks tõlgendusteks. Kas šimpansid tahavad tõesti kaaslast parasiitide käest päästa või otsivad nad maitsvat suutäit? Kas nad tahavad konflikti järel oma liigikaaslase tuju tõsta või üritavad sellega ära hoida tema lähisugulaste kättemaksu? Kuna šimpansid rääkida ei oska, peavad teadlased nende kavatsusi välja lugema hoolikalt kavandatud eksperimentide abil.

Leedsi ülikoolis evolutsioonipsühholoogia uurimisele keskenduva Jenseni hinnangul pole olnud aga selleks seni kasutatud katseid olnud kõige paremad. ''Senistes käitumisalastes uuringutes anti loomadele sageli võimalus kindla stiimuli peale midagi teha – tõmmata näiteks kangi. Kuid samal ajal pole uuritud, kas nad teeksid sama juhul, kui see viiks täpselt vastupidise tulemini,'' selgitas psühholoog. Selguse saamiseks tegi mees kolleegidega katseid Uganda loomade varjupaigas elava šimpansiga.

''Kui räägid kellegi aitamisest või prosotsiaalsusest, pead esmalt tõestama, et seda ei tehta omakasupüüdlikel eesmärkidel''.

Paari pandud omavahel mitte suguluses olevad loomad pidid tõmbama pulka, mille tulemusel sai nende kaaslane paar pähklit. Tema ise aga mitte ühtegi. Kuna šimpansil oli võimalus oma paarilist pidevalt näha, sai ta kiirelt aimu oma teguviisi lõpptulemusest. Teguviisi tulutust nähes lõpetasid šimpansid kaaslase toitmise õige pea. Sama nägid teadlased juhul, kui kangi tõmbamise mõjul ei saanud nende kaaslane ühtegi pähklit. Teisisõnu, loomadel polnud oma liigikaaslastest sooja ega külma, kui nende tegevuse lõpptulem just neid ennast ei puudutanud.

''Inimeste ja šimpansite käitumises on seega oluline erinevus. Aitame teisi spontaanselt pea kõikjal, isegi kui me ise sellest kohe otsest kasu ei lõika,'' lisas Jensen. Inimestele palju lähemale ei asetu tema hinnangul muus osas malbematena tuntud bonobod. Näiteks avavad nad küll puuriukse, et nende kaaslane saaks nendega koos toitu süüa, kuid taas ei saa kindlalt öelda, kas nende eesmärk on kaaslastega toitu jagada või ei taha nad lihtsalt üksi olla. Samas nentis evolutsioonipsühholoog, et kääbusšimpanse pole veel põhjalikult uuritud.

''Me oleme väga eriline liik. Seega on päratult kahju, et me ei suuda kasvõi õhtust uudislinti vaadates keskenduda negatiivse asemel positiivsele''.

Tõenäoliselt annab uurimus uut hagu ka debatile, kas prosotsiaalsus on puhtalt kultuuriline või on sellel bioloogiline alus. ''Arvan, et viimane on oluline komponent, kuid seda tuleb edasi uurida. Igatahes paistab, et oleme enda lähisugulaste seas selle poolest ainulaadsed,'' laiendas Jensen. Teisisõnu võis inimeste prosotsiaalsus tänasel kujul tekkida pärast inimeste ja šimpansite lahknemist nende ühisest esivanemast.

Kuid inimloomusel on sama harukordne varjukülg. ''Võime küll olla oma prosotsiaalsuse poolest väga erilised, ent samaaegselt oleme ka kõige antisotsiaalsem liik planeedil. Kuuleme liiga sageli kohutavatest asjadest, mida üksteisega teeme. Seega loodan, et ilmutame jõulude ajal vaatamata oma julmusele võimet üksteise vastu ainulaadselt lahke olla,'' mõtiskles evolutsioonipsühholoog.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: