"Kogukonnas on kaks leeri. Ühed ütlevad, et kultuuriline käitumine on ainuomane vaid inimestele. Teised arvavad aga, et midagi sellist – kuigi palju lihtsamat – on olemas ka mitmetel loomadel. Viimase tõestamine pole muidugi väga sirgjooneline," nentis ERR Novaatorile antud intervjuus uurimuse juhtivautor Noémie Lamon, Šveitsis asuva Neuchâteli ülikooli primatoloog.

Esmalt tuleb leida käitumismall, mida võib näha ühes loomarühmas, kuid mitte nende teise gruppi kuuluvate liigikaaslaste seas. Seejuures ei olla erisus tingitud pärilikest eelsoodumustest või keskkonna eripäradest. "Kui sul ikka ümbruskonnas sobilikke kive ei leidu, siis kuidas sa näidata saad, et samamoodi pähkleid purustada oskad," lisas bioloog. Lamonil vedas.

Šimpansitel puudub tavaliselt vajadus innovatsioonide järele. Seeläbi on ka raske näidata, kas ja kuidas nad üksteiselt õpivad või kombeid üle võtavad. Kuid just see on kultuurilise käitumise tuumaks. Loomade õpiharjumuste uurimiseks jättis Lamon kolleegidega mineraalirikast vett sisaldava joogikoha lähistele sammalt ja lehti ning uuris, millised šimpansid mida vee ammutamiseks kasutavad. Kokku kasutas sammalt 15 looma ehk umbes pooled karjaliikmed.

Tulemused söödeti karjaliikmete sugulus- ja sotsiaalseid suhteid kirjeldavasse mudelisse. Selgus, et veri on paksem kui vesi. "Kuigi esialgne käitumise levikut soodustav ökoloogiline surve sambla kasutamiseks on kadunud, antakse käitumismalli perekonniti edasi. Nad arvavad endiselt, et sambla kasutamine on endiselt tõhusam," märkis Lamon. Käitumine levis nii emadelt oma järeltulijatele kui ka pereliikmete vahel.

Teised karjaliikmed võtsid käitumismalli üle märksa harvem. Viimast võib pidada oluliseks, kuna sarnaseid mustreid võib näha noorte inimeste puhul. "Pereliikmeid, vanemaid, õdesid-vendi jäljendades õpid sa erinevate esemete ja tööriistade kasutamise kiiremini selgeks. Evolutsiooniliselt on kasulikum teha seda sotsiaalselt kui katse-eksituse meetodil üksipäini," lisas primatoloog.

Loomade seas on sarnast käitumist täheldatud varem Jaapani makaakide seas. 1950. aastatel hakkas üks Koshima saare noortest emastest liiva eemaldamiseks maguskartuleid enne söömist jões loputama. Sama käitumismalli hakkasid peagi ilmutama ka tema lähikondlased. Meetodit antakse emadelt järeltulijatele edasi tänase päevani.

Mõned teadlased pole aga tõlgenduses veendunud ja peavad tõenäolisemaks, et iga loom jõuab sarnase meetodi rakendamiseni iseseisvalt. Lamon sellesse ei usu. "Šimpansid võõrastavad uusi asju ja neil puudub tavaliselt vajadus teha asju radikaalselt teistmoodi. Seega pole ka põhjust, miks peaksid nad hakkama heast peast ise tavapärasest erinevalt käituma," sõnas primatoloog.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances