Inimahvid kummutavad kaaslaste väärarusaamu ({{commentsTotal}})

Inimest aitav orangutan.
Inimest aitav orangutan. Autor/allikas: Buttelmann et al./PLOS ONE

Orangutanid, bonobod ja šimpansid suudavad ennustada sama hästi kui paariaastased inimlapsed, millal on teiste uskumused õiged ja millal väärad. Inimeste lähisugulastel võivad olla olemas vähemalt vaimuteooria algmed, näitavad enam kui 30 primaadiga tehtud katsed.

"Inimesed on päris pikalt uskunud, et meid eristab ülejäänud loomariigist võime mõista teiste uskumusi. Viimasel kümnendil on kogunenud aga üha rohkem vastupidisele viitavat tõestusmaterjali. Nagu meie katse näitab, ei pruukinud olla eelnevad katseparadigmad teiste primaatide vaimuteooria sugemete avaldumiseks lihtsalt sobivad," sõnas uuringuid eest vedanud David Buttelmann ERR Novaatorile antud intervjuus.

Saksamaal asuva Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teaduri ja tema kaaslaste töö ilmus vaid mõned kuud pärast uurimust, mille kohaselt mõistavad kõik inimlased valeuskumuste ideed kui sellist. "Meie uuring läheb sellest kaugemale. Näitame, et nad kasutavad teiste uskumuste kohta tehtavaid ennustusi sotsiaalses suhtluses. Nad planeerivad sellest lähtuvalt oma tegevusi," laiendas Buttelmann. Kuigi proovile pandud loomade vastav võimekus ei küündinud eelkoolikute omani, oli see võrreldav kuni kaheaastaste väikelaste omaga.

Töörühm tegi katseid Leizpigi loomaaias elava 34 orangutani, bonobo ja šimpansiga. Eksperimentide käigus pani üks teadlastest primaadi ja oma kolleegi silme all ühte kahest tema ees olevast kastist eseme. Sõltuvalt katsetingimustest lahkus üks inimestest seejärel puurist, misjärel pani loomaga kahekesi jäänud inimene huviobjekti teise kasti või jättis sinnapaika.

Kui teine teadlane toimunud vahetust ei näinud ja hakkas naastes avama nüüd juba tühja kasti, aitasid primaadid väärate arusaamadega inimesel objekti sisaldavat kasti avada kolmel juhul neljast. Vahetust näinud katsetegija nähes avasid primaadid tühja ja esemega kasti võrdse sagedusega. Teisisõnu teevad nad töörühma sõnul ennustusi selle kohta, mida inimesed tahavad ja usuvad.

Buttelmann nentis, et laiaulatuslikke järeldusi erinevate liikide võimete kohta teha ei saa. Selleks oli eri liikidesse kuuluvate uurimisaluste arv liiga väike. Tervikuna saab aga öelda, et primaatidel on teiste uskumustest küllatki hea arusaam. "Muidugi ei teinud ükski loom õiget valikut igal juhul. Kuid samal ajal ei kukkunud keegi järjepidevalt testides läbi," märkis Buttelmann.

Täiendavat grandiraha saades tahaks ta uurida teisigi liike. "Me ei tee seda lõbu pärast, vaid see aitab vastata küsimusele, millised liigid on vaimuteooriaks võimelised ja millised mitte. Sealt edasi saaksime öelda midagi selle kohta, miks võime teiste uskumuste mõistmiseks üleüldse tekkis. Kas selleni viib suuremates rühmades elamine, kindlad toitumisharjumused või hoopis midagi kolmandat? Me tõesti hetkel ei tea," mõtiskles Buttelmann.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: