Tartu Ülikooli loomaökoloog ja keskkonnaagentuuri peaspetsialist Cristel Roose Bachmann rääkis Vikerraadio saates "Ökoskoop", et loomade unevajadus on väga erinev. Koaala magab näiteks 18–22 tundi ööpäevas. "Ta magab nii kaua, sest sööb eukalüpti lehti, mis on väga raskesti seeditavad. Kuna lehed annavad koaalale vähe energiat, on tal mõistlik seda kokku hoida ja magada," selgitas Bachmann. 

Mõned loomaliigid magaksid aga rohkem kui saaksid ja vahel tuleb üldse hakkama saada paari- kuni kolmetunnise unega ning sedagi väga jupitatult. "Kui võtame näiteks kaelkirjakud või elevandid, siis vabas looduses tuleb neil kogu aeg olla valvas ümbritseva ohu suhtes," lausus loomaökoloog.

See kehtib nende loomade puhul, kes on evolutsiooniliselt saakloomad. "Nad peavad kogu aeg arvestama sellega, et keegi peab neile jahti ja olema valmis põgenema," rääkis ta. Kui vaadata loomaaias elevante või kaelkirjakuid, siis seal on näha, et nad põõnavad pikalt. See on sellepärast nõnda, et neil on kadunud ohutunnetus ja nad tunnevad end turvaliselt.

Bachmann rääkis, et pardid magavad üldsegi grupiviisiliselt, aga rühma otstes olevad isendid magavad nii, et korraga magab pool ajust. "Nad hoiavad ümbritseval silma peal ja on valmis hoiatama teisi, kes on grupi keskel," rääkis ta. Sama teevad linnud, kes on pikal rännuteel. Ka krokodillid magavad üks silm lahti, teine kinni. Seda siis, kui nad tahavad saaki leida, aga samal ajal ka magada. "Silm, mis on lahti – see aju pool on üleval," selgitas loomaökoloog.  

Nii nagu inimeste puhul, on ka loomade jaoks magamine oluline, et aju talletaks päeval õpitut ja kogetud. Näiteks on leitud sebra-amadiinide puhul, kes on vintlaste sugukonda kuuluv linnuliik, et magades kordavad nad päeval õpitud laule. Kaheksajalad võivad aga magades läbi mängida päevaseid tegevusi ja seejuures muutub ka nende kehavärv. 

Šimpansite magamine on omapärane sellepoolest, et nemad teevad enne magamaminekut omale pesa, aga iga õhtu otsivad nad omale uue koha, sest mingil põhjusel vana enam ei sobi. "See on põhimõtteliselt sama, nagu ma ostaks omale igaks magamiskorraks uue voodi," tõi loomaökoloog paralleeli inimeste maailmaga.

Magamine on sageli seotud ka sotsiaalsete suhetega. Näiteks paavianid on nõus ohverdama und selle nimel, et olla karjakaaslastega koos.   

Mitmed loomad magavad ka talveund. Seda selleks, et elada üle ebasoodsad keskkonnatingimused, eriti talvel, kui toitu napib või on väljas käre pakane. Selleks, et talveuni üle elada, peavad olema kogutud väga korralikud rasvavarud. Talveunes looma kehatemperatuur langeb ja ainevahetus aeglustub. "See on selleks, et loom suudaks võimalikult palju kogutud rasvavarusid kokku hoida," ütles Bachmann.