Šimpansitest umbes kahe miljoni aasta eest lahknenud bonobod on seni peamiselt silma paistnud oma tabudevaba seksuaalkäitumise, lahkuse ja emastekeskse kooselu vormi poolest. Samas pole vabas looduses kunagi tähele pandud, et loomad võtaksid toidu hankimisel appi algelisi tööriistu nagu murtud puuoksi või kive. Oma roll võib selles olla lihtsalt vaatlusandmete nappusel. Loomad elavad Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mis on vaevelnud aastaid poliitilise ebastabiilsuse käes.

Vangistuses on nähtud tööriistu kasutamas seni ühte kääbusšimpansit. Kanzi nime kandev bonobo kasutas palgi sisse peidetud toidu kätte saamiseks kivist tööriistu. Ent üksikjuhtumi põhjal oli võimatu järeldada, kas samaks olid võimelised ka tema liigikaaslased või oli tegu eriliselt targa looma ja inimest poolt üleskasvatamise kõrvalmõjuga.

Itai Roffman Iisraelis asuvast Haifa ülikoolist tegi kolleegidega laiaulatuslikemate järelduste tegemiseks katseid ka Saksamaa loomaaias ja USA-s Iowa osariigi varjupaigas elavate bonobotega. Loomadele anti lahendamiseks mitmeid ülesandeid, mida oli kõige hõlpsam lahendada primitiivsete tööriistadega.

Näiteks maeti kivihunniku alla toitu ja jäeti selle lähedusse keppe, kive ja hirvesarvi. Töörühm leidis, et kaheksast loomaaias elavast isendist kasutas abivahendeid kaks looma. Varjupaigas võttis need seitsmest bonobost appi neli. Kui lühemaid keppe, hirvesarvi ja kive kasutati kühvlitena, siis pikemad kepid leidsid rakendust kangidena, millega liigutada suuremaid kive.

Samuti kasutasid kolm varjupaigas elavat looma kive haamritena, millega purustada luuüdini jõudmiseks loomaluid. Üks bonobotest kasutas seejuures tehnikat, mida peeti seni omaseks vaid tänapäeva inimeste otsestele eellastele. Viiimaks valmistas üks kääbusšimpans puutoigast hammastega teritades oda, millega siis ühte teda jälginud teadlast torgata püüdis. Sarnaste jahiriistadega surmavad jahti pidavad šimpansid puuõõntesse varjunud galaagosid.

Kuigi tulemused näitavad, et bonobod suudavad kasutada kontekstist lähtuvalt erinevaid tööriistu, jääb ebaselgeks, kas sama teevad ka vabas looduses elavad bonobod. Ent juhul, kui tulevikus seda otseselt täheldatakse, võib see viidata, et algelisi tööriistu kasutas juba viis miljonit tagasi elanud šimpansite, bonobote ja inimeste ühine eellane.

Uurimus ilmus ajakirjas American Journal of Physical Anthropology.