Keerutavad ahvid muudavad meelega teadvusseisundit
Ahvide maailmas toimub asju, mis võivad tunduda päris pöörased.
Mõnedele inimahvidele paistab meeldivat end kiiresti keerutada, ja kahe Inglise teadlase väitel teevad nad seda meelega just selleks, et minna uimaseks ja saavutada muutunud teadvusseisund.
Adriano Lameira Warwicki Ülikoolist ja Marcus Perlman Birminghami Ülikoolist hakkasid nähtuse vastu huvi tundma, kui nende silmi sattus viiruslikult leviv video, milles end keerutas isane gorilla.
Seepeale otsisid teadlased YouTube'ist välja veel terve hulga videoid, kus keerutasid nii gorillad, šimpansid, bonobod kui ka orangutanid.
Teadlased tuvastasid, et rippuvast köiest või liaanist kinni hoides suudavad ahvid keerutada sama kiiresti kui palju keerutavad inimesedki, nagu elukutselised tantsijad, tsirkuseartistid ja sufi dervišid.
Küllap teame kõik kogemusest, et keerutades muutub teadvusseisund, kahaneb koordinatsioonivõime, tekib kummaline kergusetunne – ühesõnaga, pea hakkab ringi käima. Sellise teadvusemuutuse teatav nauditav aspekt on küllap ka üks põhjusi, miks lastele meeldib karusselliga sõita.
Lameira ja Perlman väidavad ajakirjas Primates, et tõenäoliselt motiveerib ahvegi keerutama just huvitava seisundi saavutamise soov.
Videote analüüsist ilmnes, et keskmine inimahv teeb ühe keerutusjuhtumi vältel keskmiselt viis ja pool täispööret, keskmise kiirusega poolteist pööret sekundis. Keerutamist lõpetava ahvi juures võib tavaliselt täheldada tasakaaluhoiu häiritust.
Lameira ja Perlman nendivad, et mitmesugused teadvusseisundi muutmise tehnikad ja rituaalid on kasutusel kõigis inimkultuurides.
Tõsi ta on, kirevast näitevarast võime mainida muidugi alkoholi ja muude ainete tarvitust, aga ka šamaanitrummi lööke ja kihutuskoosolekuid, miks mitte laulu- ja tantsupidugi.
Ainuüksi see asjaolu võib viia mõttele, et tegu on algselt juba meie evolutsioonilistelt esivanematelt pärineva kalduvusega, ja inimahvide keerutuslembus tundub seda mõttekäiku pigem toetavat.
