Šimpansid oskavad end taimedega ravida
Šimpansi elu ei ole ainult lust ja lillepidu, vaid ette võib tulla ka näiteks haigusi ja vigastusi. Nüüd tuleb välja, või vähemalt tundub nii, et šimpansid tunnevad õnneks ka mõningaid asjakohaseid ravivõtteid.
Elodie Freymann Inglismaalt Oxfordi Ülikoolist, Fabien Schultz Saksamaalt Neubrandenburgi Kõrgkoolist ja nende kolleegid on nüüd nimelt märganud, kuidas looduses elutsevad šimpansid tarvitavad tervisemurede korral raviomadustega taimi.
Kui lugu tõesti nii, siis on šimpans kolmas liik peale inimese ja orangutani, kes tänaseks teatakse sihipäraselt ravimtaimi tarvitavat; orangutanide kohta käiv uuring, mille tegid teised teadlased, ilmus samuti alles natuke üle kuu aja tagasi.
Freymann, Schultz ja nende kaaslased jälgisid Ugandas asuval Budongo metsakaitsealal 51 kohaliku šimpansi käitumist ja terviseseisundit.
Nad kogusid ka 13 taimeliigi proove ja analüüsisid neid võimaliku ravitoime seisukohast, selgitades välja nende põletikuvastaseid ja antibiootilisi omadusi.
Selgus, et põletikuvastaselt toimisid peaaegu kõik uuritud taimed, bakterivastaselt umbes kolmandik. Seejuures oli nende taimede seas ka niisugused, mida šimpansid üldjuhul ei söö, aga mida haigeid või vigastatud loomi oli söömas nähtud.
Põletiku vastu paistsid aitavat näiteks mahagonipuu koor ja vaik ja ühe sõnajala lehed, tugevaim bakterivastane toime ilmnes ühel koerakooluliste sugukonda kuuluva puu puidul.
Üks isane šimpans, kes sõi eelmainitud sõnajalalehti, võis teadlaste hinnangul sellest vigastatud käele abi saada. Üks parasiitidest vaevatud šimpans näris aga ühe türnpuuliste sugukonda kuuluva taime koort.
Nii söandavadki Freymann, Schultz ja kaasautorid ajakirjas Plos One järeldada, et šimpansid oskavad vajaduse korral teadlikult ravimtaimi otsida.
Nad mainivad, et nende tööst ja muudest samasuunalistest uuringutest võiks kasu olla ka uute ravimainete leidmisel kroonilise põletiku ja bakterinakkuse vastu inimestel. Nii saaksid meie lähimad sugulased loomariigis oma teadmistega meilegi kasuks olla.
