Aafrika elevant on ennast ise kodustanud
Kuidas kodustada elevanti? See on pealtnäha ju õigustatud küsimus, kuid tuleb välja, et elevanti ei olegi vaja kodustada, sel lihtsal põhjusel, et elevant on ennast juba ise kodustanud.
Teadlased on nimelt jõudnud järeldusele, et aafrika elevant kuulub nende väheste liikide sekka, kes ilmutavad enesekodustuse märke.
Varem on seda nähtust täheldatud ainult meil inimestel ja meie lähisugulasil bonobodel. Kõigi muude kodustustunnustega liikide kujunemisel on seni teada olnult mängus olnud inimese käsi.
Inimene on oma koduloomi rohkem või vähem teadlikult aretanud võimalikult sõbralikuks, malbeks ja seltsivaks.
Mõnede teadlaste arvates on samalaadsed jooned süvenenud ajapikku ka inimeste ja bonobode juures, kuid meie ja bonobod oleme selle süvenemise saavutanud puhtalt omal algatusel, ilma välise sekkumiseta.
Limon Raviv Hollandis Nijmegenis asuvast Max Plancki Psühholingvistika Instituudist ja ta kolleegid kõrvutasid oma töös aafrika savannielevante, bonobosid ja inimesi 20 tunnuse alusel.
Selgus, et kolmel liigil on rohkesti ühiseid käitumisjooni ja ka kehalisi iseärasusi.
Nagu inimesed ja bonobod, on ka elevandid seltsivad, kannavad vajadusel hoolt ka teiste isendite järglaste eest, ja nende lapsepõlv kestab suhteliselt kaua.
Aafrika elevandid suudavad agressiivseid tunge üsna hästi ohjes hoida. Isegi lõualuu on neil lühenenud, nagu paljudel koduloomadel.
Teadlased tuvastasid elevandi genoomist ka 79 geenivarianti, mida on teistelgi loomadel kodustatusega seostatud.
Raviv kavatseb nüüd otsida enesekodustusmärke ka hüljestelt, delfiinidelt, vaaladelt ja nahkhiirtelt, elevandiuuringu tulemused on ta koos kaasautoritega avaldanud Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
