X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Bonobod mäletavad kunagisi tuttavaid kümneid aastaid

Bonobo.
Bonobo. Autor/allikas: Natataek/CC BY-SA 3.0

Bonobod ja šimpansid – nüüdisinimeste lähimad elusolevad sugulased – mäletavad oma sugulaste ja tuttavate nägusid kohati isegi juhul, kui nad pole neid näinud kümneid aastaid, selgub hiljutisest uuringust. Töö viitab, et inimahvide mälu on vähemalt ses osas võrreldav inimeste omaga.

Primatoloogid eesotsas Emory Ülikooli professori Frans de Waaliga tegid inimahvide pikaajalise mälu uurimiseks katseid 26 šimpansi ja bonoboga. Kuna loomadelt inimkeeli küsimusi küsida ei saa, näitas töörühm neile kolmes Jaapani ja Euroopa loomaaias nende liigikaaslaste pilte. Mõned bonobod ja šimpansid olid uuringus olevate ahvide tuttavad, kuid elutee oli nad aastate eest lahku viinud. Teiste liigikaaslaste fotosid nägid uurimise alla võetud inimahvid aga esimest korda elus.

Nägude tuttavlikkuse hindamiseks mõõtis de Waal kolleegidega, kui kaua peatus inimahvide pilk kõrvuti oleval tuttava ja võõra ahvi fotol. Tulemuste põhjal vaatasid šimpansid ja bonobod oma endiste kaaslaste nägusid keskmiselt 11–14 protsenti kauem kui võõraste omi.

Erilist tähelepanu pöörasid nad endistele tuttavatele, kellega oli neil olnud meeldivamat sorti suhe. Näiteks neile, kes olid neid sugenud või mänginud. Vähem kütkestasid inimahve endised seksuaalpartnerid või endised karjakaaslased, kellega suhtlesid nad omal ajal vähem.

Enamikel juhtudel olid näinud uuringusse kaasatud bonobod ja šimpansid oma tuttavaid päris maailmas viimati 5–10 aasta eest. Ühel juhul näis aga Louise'ina tuntud bonobo mäletavat oma nõbu, keda kohtas viimati 26 aasta eest. Seni on peetud võimet mäletada aastaid hiljem, kuidas mõni tuttav välja näeb, ainuomaseks vaid inimestele.

Töörühma hinnangul viitavad tulemused, et vähemalt inimahvide emotsionaalne sisemaailm võib olla rikkalikum, kui inimesed tavaliselt arvama kipuvad. Ühtlasi vihjavad need, et loomade mälu võib olla arvatust üksikasjalikum.

Varasemates teiste liikidega tehtud katsetes on teadlased leidnud, et delfiinid, elevandid ja koerad kasutavad kunagiste tuttavate võõrastest eristamiseks heli või lõhna. Näiteks suudavad delfiinid meenutada 20 aasta eest kuuldud kaaslaste hääli. Bonobotel püsivad kunagiste karjakaaslaste häälitsused meeles aga kuni 5,5 aastat.

Töörühma juhtinud Frans de Waali sõnul pakkus võime eristada liigikaaslaste nägusid ja neid meelde jätta inimeste eellastele ainulaadset evolutsioonilist eelist. Ilma selleta oleks olnud keerukamate sotsiaalsete suhete ja rühmastruktuuride moodustamine märksa keerukam. Kuna aga ka šimpansid moodustavad looduses suuri ja hierarhilisi rühmi, on tema hinnangul loogiline, et vastav võime kinnitas kanda ka teiste inimahvide hulgas.

Uuring ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: