X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Teenetemärgi laureaat Kurnitski: aitasin tuua hoonetesse hea sisekliima

Jarek Kunitski.
Jarek Kunitski. Autor/allikas: Helin Loik

Presidendilt teenetemärgi saanud Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski leidis, et teda tunnustati ilmselt ehitussektori energiapöörde kannustamise eest. Sama on veel paljugi ära teha.

Kurnitski pidas tema energiatõhususealase töö tunnustamist toredaks. "Minu töö on väga tugevalt seotud sellega, kuidas kodud ja töökohad korda teha ja luua hea sisekliima viisil, et ka energiat kokku hoitakse ja energiakulud oleks väikesed. Siis on võimalik ka kõiki riigi kliima- ja energiapoliitika eesmärke täita. Selles suhtes olen väga õnnelik, et see töö on saanud tunnustuse," selgitas professor.

Ta lisas, et viimastel aastatel on toimunud ehitussektoris tema kaasabil oluline muudatus. Avalikke ja kõiki teisi uusi hooneid hakati ehitama ligi-nullenergiahoonetena ehk nende energiatõhususe klassi miinimumnõue tõusis kahe klassi võrra. "Võib öelda, et see energiapööre on täna edukalt teostunud ja toonud meile vägagi taskukohaste energiaarvetega uued hooned, nii korterelamud, koolid jne. Nendes hoonetes on ka hea sisekliima. See on minu töö peamine tulemus," sõnas Kurnitski.

Samas tõdes ta, et riigil on vaja elamute renoveerimiseks pikka plaani. "Selle riiklikul suunamisel oleks vaja, et korterite renoveerimistoetused oleks igal aastal samas mahus. Siis suudaksid ettevõtted teha neid töid kõige tõhusamalt ja saaksime inimeste kodud kõige kiiremini korda teha. Tänase seisuga elab ligikaudu 50 protsenti Eesti elanikest elab vanades korterelamutes, mis karjuvalt vajavad renoveerimist," viitas professor.

Kurnitski lisas, et hoonete korrastamine peab toimuma turupõhiselt. Samas vajab ehitussektor kindlust ja vanade majade korteriühistud riigi tuge. "See oleks võluvits, et kui riik ütleks, et renoveerimistoetused on võluvits ja KredExi luuk on avatud tänasest igaveseni ja kasvõi aastane maht oleks fikseeritud, siis me need kodud korda saaksime. See on üks Eesti ühiskonna valupunktidest," sõnas professor.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: