X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

President tunnustas teenetemärgiga mitmeid teadlasi

{{1707292860000 | amCalendar}}
Alar Karis annetas vabariigi aastapäeva eel teenetemärgi 151 inimesele.
Alar Karis annetas vabariigi aastapäeva eel teenetemärgi 151 inimesele. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Alar Karis annetas vabariigi aastapäeva eel teenetemärgi 151 inimesele, kelle seas oli mitmeid teadlasi ja haridustegelasi.

Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Riina Aavi sõnul on teenetemärgi saamine suurepärane ja väga liigutav uudis: "Mul oli väga hea meel, et mind esitati üldse ja president leidis, et ma olen midagi head teinud. See tundub uskumatu."

Viimasel ajal on Aav enda sõnul aidanud luua uusi tehnoloogiaid ja avaldanud kõrgetasemelisi töid mehhanokeemia alal. "Loomulikult sel aastal alustav ringmajanduse teemaline tippkeskus, mille eestvedajaks ma hakkasin, võis olla see, mida tähele pandi. Arvan, et silma jäi teadustegevus: kuidas keemia ja uued jätkusuutlikumad tehnoloogiad saaks ühiskonda tekkida," sõnas ta.

Ain Raal ütles uudist kuuldes, et see võtab esialgu päris tummaks. "See on küll tore üllatus. Eks ma olen püüdnud ühiskonnale midagi anda ning eks siin praegu olegi andmise ja saamise tasakaal," rääkis ta.

Raal lisas, et ülikooli õppejõuna on tema tööandja rahvas ja maksumaksja. "Seega olen ma püüdnud panustada lisaks õppe- ja teadustööle ka kogu ühiskonda kirjutades päris suure hulga raamatuid," lausus professor. Loe lähemalt.

"Oi, see on täielik uudis. Tänan väga!" ütles Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadur Ülle Tamm teenetemärgi pälvimisest kuuldes. Tamm oletab, et jäi presidendi kantseleile silma, kuna on 40 aastat juhatanud Eestis odra sordiaretust. "Oder on ikkagi tähtsuselt teine teravili Eestis ja selle kasvupind on päris suur," põhjendab ta.

Lisaks on Tamm alustanud Eestis uue aretusharu ehk taliodra sordiaretusega: "Nimelt juba kümme aastat kasvatatakse taliotra päris palju ja Eestil on vaja enda taliodra sorti, mis peaks vastu meie karmidele talvedele: nagu kasvõi sellel aastal."

Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski pidas tema energiatõhususealase töö tunnustamist toredaks. "Minu töö on väga tugevalt seotud sellega, kuidas kodud ja töökohad korda teha ja luua hea sisekliima viisil, et ka energiat kokku hoitakse ja energiakulud oleks väikesed. Siis on võimalik ka kõiki riigi kliima- ja energiapoliitika eesmärke täita. Selles suhtes olen väga õnnelik, et see töö on saanud tunnustuse," selgitas professor.

Kurnitski tõdes, et riigil on vaja elamute renoveerimiseks pikka plaani. "Selle riiklikul suunamisel oleks vaja, et korterite renoveerimistoetused oleks igal aastal samas mahus. Siis suudaksid ettevõtted teha neid töid kõige tõhusamalt ja saaksime inimeste kodud kõige kiiremini korda teha. Tänase seisuga elab ligikaudu 50 protsenti Eesti elanikest elab vanades korterelamutes, mis karjuvalt vajavad renoveerimist," viitas professor. Loe lähemalt.

Tallinna Ülikooli rektori ja filosoofia professori Tõnu Viigi sõnul tundis ta end uudist kuuldes pisut kohmetult, kuid siiski rõõmsalt: "Kui mina sellest kuulsin, siis ma sain vägagi aru, et olen osa sellest meie kultuurist, kus inimesi küll kritiseeritakse ja sageli konstruktiivselt, kõike paremat soovides, aga ikkagi tunnustussõnu ei räägita. Nii et olin ootamatult tabatud ja tundsin ennast pigem kohmetuna kui kuidagi teisiti. Aga rõõmsana muidugi ka!" 

Teenetemärki peab Viik eelkõige tunnustuseks ülikoolile ja tema kui rektori tegemistele. Samas avaldas ta lootust, et ehk on president lugenud ka tema filosiofiaalaseid tekste. "Ma usun, et ma saan seda võtta kui tunnustust meie ülikooli tegemistele ja minu tegemistele rekotorina siin ülikoolis. Tahaksin muidugi loota, et presidendile on silma jäänud minu kirjutised filosoofina, aga pean seda esimest varianti tõenäolisemaks," tõdes rektor. Kui teenetemärgiga käiks kaasas võluvits maailma parenamiseks, lõpetaks Viik sõja.

Tartu Ülikooli neuroturunduse labori asutaja Andres Kuusiku jaoks oli uudis igati meeldiv: "Eks ta on meeldiv ikka. Ega ju ei tea, et ise nii palju teinud oleks või seda väärt oleks ja üksi ei tee ka kunagi midagi. Siin on ikka inimestega koos tehtud erinevaid asju. Aga see on igal juhul meeldiv, kui pannaks tähele ja tekitab sooja tunde ikka."

Oma senise karjääri suurimaks saavutuseks peab Kuusik sTARTUp Day ärifestivali asutamist. "Eks see sTARTUp Day festival ikka on see südamelähedane lapsuke. See oli kunagi üks õnnelik hetk, kui see mõte pähe tuli, et midagi sellist võiks teha. Loomulikult ma ei uskunud, et sellest kunagi midagi nii suurt ja võimast välja kasvab. Aga jällegi, ega ma üksinda poleks sellega iialgi hakkama saanud. Seal oli ikka väge seltskond, kes on aidanud seda kõike teha läbi aegade. Aga see on kindlasti üks asi, mida võin suureks saavutuseks pidada ja olen tõesti uhke ja õnnelik, et see asi kunagi tehtud sai," rõõmustas Kuusik.

Kui Kuusik saaks maailmas oma tahtmise järgmi midagi muuta, lõpetaks ta samuti Vene-Ukraina sõja: "Täna ei ole muud varianti, kui aitaksin Ukrainal võita sõja. Aga eks neid asju, mida korda teha on miljon."

Teenetemärgi sai ka Ida-Tallinna Keskhaigla radioloog, professor Peeter Ross. "Digitaliseerimine tervishoius on olnud Eesti edulugu ja see on õige valdkond, kuhu tunnustus anda. Ma olen olnud selle alguse ja arenduse juures, kuid inimesi on muidugi palju rohkem, kes on selle heaks tööd teinud ja seda tunnustust vääriks," sõnas professor.

Töö tulemusel paistab Eesti valdkonnas silma märksa eredamalt, kui võiks oodata selle suuruse põhjal. "Paljudes maades on need (digilahendused) mingil kujul teatud haiglates olemas, kuid see, et see toimib üle mitmete asutuste, on Eesti puhul ainulaadne. Teiste riikide huvi pole müügitöö tulemus, vaid meid kutsutakse konsulteerima konkreetsete teenuste ja lahenduste näitamiseks," selgitas Ross. Samas võiks tema sõnul Eesti eksperdid õppida omavahel paremini koostööd tegema. Loe lähemalt.

Teiste seas said Valgetähe III klassi teenetemärgi:

  • Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski;
  • Eesti Maaülikooli metsaökosüsteemide professor Veiko Uri;
  • Tallinna Ülikooli filosoofiaprofessor Tõnu Viik.

Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvisid:

  • Tallinna Tehnikaülikooli analüütilise keemia professor Riina Aav;
  • Tallinna Ülikooli professor Eve Eisenschmidt;
  • Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk;
  • TÜ neuroturunduse labori asutaja Andres Kuusik;
  • Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi korraline farmakognoosia professor ja ravimtaimede uurija Ain Raal;
  • Ida-Tallinna Keskhaigla radioloog. Tallinna Tehnikaülikooli professor Peeter Ross.

Valgetähe V klassi teentemärgi said:

  • Tartu Ülikooli raku- ja molekulaarbioloog Sulev Kuuse;
  • Eesti putukateadlane Jaan Viidalepp;
  • Maaelu teadmuskeskuse vanemteadur Ülle Tamm;
  • Tartu Ülikooli kõrgkoolipedagoogika dotsent Mari Karm.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa, Airika Harrik, Sandra Saar, Andres Reimann

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: