X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Pudelivees hõljub hoomamatul hulgal nanoplasti

Foto: Naixin Qian / Columbia University

Kui te arvasite, et pudelivees on pisikesi plastiosakesi palju, siis nüüd näitab värske teadusuuring, et neid on seal veel palju-palju rohkem.

Mida need plastiosakesed inimorganismi või looduskeskkonda sattudes täpselt teevad, ei ole teada, aga enne teada saamist tasub olla ettevaatlik.

Seni tehtud teadusuuringutest on ilmnenud, et ühes plastist veepudelis võib olla kümneid tuhandeid pisikesi plastitükikesi.

Ameerika teadlased on nüüd uurinud plastpudelivett veelgi tundlikuma tehnikaga ja saanud jälile veelgi peenemale plastipurule, niinimetatud nanoplastile, mille osakesed on kõik mikronist väiksemad.

Wei Min Columbia Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et neil läks korda ühest liitrist pudeliveest üles leida keskmiselt umbes 240 tuhat plastiosakest. Seda on kümme või isegi sada korda rohkem kui senised natuke suuremate osakeste mõõtmised on tuvastanud.

Nanoplasti osakesed võivad olla nii väikesed, et võivad liikuda läbi sooleseina otse verre ja kulgeda sealt edasi üle kogu keha, kaasa arvatud südamesse ja ajjugi. Nad võivad pääseda läbi rakumembraani rakkudesse ja läbi platsenta veel sündimata lapsessegi.

Kuid nagu öeldud, ei ole teada, mida nad täpselt teevad, ja kas üldse teevad, ja see teadmatus toidab loomulikult ka lootust.

Samal ajal aga toodab maailma plastitööstus igal aastal 400 miljonit tonni plasti juurde. Enam kui 30 miljonit tonni plasti visatakse igal aastal ära, aga ka kasutuses olevate plastesemete küljest pudeneb pidevalt puru. Suurem osa sest plastist ei lagune lihtsamateks aineteks, vaid lihtsalt väiksemateks tükkideks.

Min ja ta kaaslased suunasid vette ühekorraga kaks laserkiirt, mis tekitasid molekulides resonantsi, saadud suurt andmehulka tõlgendas algoritm.

Sel moel uurisid teadlased kolme Ameerikas laialt tarbitavat pudeliveemarki, ütlemata siiski välja, millist kolme.

Plastiosakeste arv liitri vee kohta ulatus 110 tuhandest 370 tuhandeni. Üheksa kümnendikku neist oli nanoplast, üks kümnendik mikronist suurem mikroplast.

Tähtis on seegi, et teadlased määrasid ka plastiosakeste kuju. Sellest võib kasu olla osakeste võimaliku bioloogilise toime uurimisel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: