Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik viis mullu Eesti meeste seas läbi terviseuuringu, millest selgus, et lausa pooled keskealised mehed on ülekaalulised. 

Spordibioloog Kristjan Port selgitas Raadio 2 saates "Piltlikult öeldes", et kaal tõuseb väga aeglaselt, mistõttu ei märkagi inimesed niivõrd protsessi kui selle tulemust. "Kui vaadata suuremat pilti, siis kaal hakkas tõusma arenenud riikides 1970. aastatel. Me näeme, kuidas muutub inimeste töö tegemise viis – inimesed liiguvad vähem väljas, rohkem istuvad siseruumides," lausus ta.

Samas ei pruugi see olla Pordi sõnul ainus põhjus. Teine oluline faktor on kehalise võimekuse kahanemine. "Samuti näeme, et inimeste töö muutub psühholoogiliselt koormavaks," ütles ta. Väikesed stressitegurid võivad omakorda põhjustada kalorirohke toidu suuremat tarbimist.

Väiksest ülekaalust on palju hirmsam alakaal

Psühholoogiateadur Uku Vainik selgitas, et oma mõju on ka toidu odavnemisel. "Kui toit on odav, siis inimesed, nagu kõik elusorganismid, kipuvad sellega liialdama. Mõnes mõttes on ime, et mõned meist on ka saledaks jäänud," rääkis ta. Vainiku sõnul on toit muutunud ühtlasi kalorirohkemaks ja lihtsasti söödavaks, mistõttu on sellega kerge liialdada.

Endokriinfüsioloog Vallo Volke aga rahustas inimesi, et väike ülekaal pole niivõrd suur meditsiiniline, vaid pigem inimese enesehinnanguga seotud probleem. Volke sõnul reguleerib organism kaalu üsna hästi ning väiksemast ülekaalust hirmsam on hoopis alakaal.

Vainik on palju uurinud, milline on seos inimeste isiksuseomaduste ja nende käitumise vahel. Esialgne leid oli, et kõrgema ärevuse ja madalama meelekindlusega inimesed kipuvad rohkem üle sööma ning seetõttu tõuseb nende kaal kiiremini. 

Uuringust selgus hiljem aga, et seos on vastupidine: hoopis ülekaal võiks neid omadusi inimestes esile tuua. "Inimesed saavad ülekaalu, hakkavad selle pärast muretsema ja tunnevad, et nad ei suuda ennast kontrollida. Võimalik, et nad saavad ühiskonnas ka negatiivset tagasisidet kehakaalu pärast ja sellepärast muretsevad," ütles Vainik. Samuti võivad olla seotud ülekaaluga vaimsed häired.

Süstitav versioon on kättesaadavam kui tablett

Uku Vainik sõnas, et suure ülekaalu puhul ainuüksi kaalulangetusravimist ei piisa. "Ma arvan, et need ravimid on teretulnud nagu vahesamm operatsiooni ja käitumise muutmise vahel. Hästi oluline on mõelda ka käitumise peale. Ravim seda toetab," sõnas ta.

Peamine kaalulangetusravim, mida Eestis praegu kasutatakse, on Taani ettevõtte Novo Nordiski toodetud diabeediravim Ozempic. Vallo Volke selgitas, et tegemist on sünteetilise hormooniga, mis sarnaneb inimkehas leiduvale hormoonile, ainult ravimis on seda kümneid kordi rohkem.

"Kõige levinuim täna on ravimi süstimine ja süstitakse seda üks kord nädalas. On olemas ka tabletivorm, aga selle efektiivsus jääb alla süstitavale ravimile," ütles Volke. Ta lisas, et süstitav versioon on ka tabletti omast populaarsem ja kättesaadavam.

Ainult süstlast ei piisa

Vallo Volke sõnul on püütud kaalulangetuseks mõeldud ravimit leiutada ennegi, kuid katsed on seni lõppenud pigem läbikukkumisega. Ozempic on sedasi mõeldes üks samm edasi. 

Ravimil on aga pikk rida kõrvaltoimeid. Levinumaid neist on iiveldus, kõhukinnisus ja kõhulahtisus. Samuti ei kaota inimene ainult rasva, vaid ka lihasmassi, mis võib tegelikult olla tervisele hoopis kahjulik.

Ühtlasi ei usu Volke, et ravimi kasutamine võib muuta ühiskonna ja inimeste tarbimisharjumusi. "Efektiivne kaalu langetav ravim võib lahendada üksikute inimeste probleeme, kui kaalu on vaja langetada. Ühiskondliku probleemi saab lahendada teiste meetmetega, mitte ravimiga," lausus ta. 

Tema arvates on kõige tõhusam viis ülekaalulisuse vähendamiseks ühiskonnas tegeleda noorema põlvkonnaga. Alustada tuleks näiteks sellest, et õpetada lastele tervislikke toitumisharjumusi.

Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Praktiline ristmeedia projekt: raadio, veeb, sotsiaalmeedia". Autorid on Richard Mägar, Anete Sammler, Angelina Lon ja Greta Perolainen.