Enam kui pooled Eesti elanikest on ülekaalulised ja liigne kehakaal põhjustab Eestis igal aastal ligikaudu 650 enneaegset surma. Iga viies täiskasvanu on rasvunud ja ligi kolmandik kooliõpilastest ülekaalulised. Täiskasvanute ülekaaluga seotud ravikulusid hinnatakse umbes 125 miljonile eurole aastas.

Tartu Ülikooli rahvatervise kaasprofessor Taavi Tillmann selgitas Vikerraadio saates "Uudis+", et eeskätt maadlevad inimesed järjest enam ülekaaluga ostujõu paranemise tõttu. "Meil on võrreldes varasemate põlvkondadega palju toite, palju kiireid toite, kus on palju kaloreid, suhkrut ja nii-öelda jama. See ongi teinud meid raskemaks," lausus ta.

Parem elu on tema sõnul alati hea. Sellega käivad vahel kaasas aga ka negatiivsed suundumused nagu kaalutõus. Tillmann on siiski optimistlik, et seda on võimalik peatada ja muuta.

Inimesed ütlevad sageli, et ülekaalulisus tuleneb  geenidest. Mingil määral on geenid Tillmanni sõnul tõesti olulised. "Samas ei tundu üldse loogiline väita, et ühe põlvkonna jooksul on meie geneetilised tegurid nii palju muutunud ja tõstavad hüppeliselt kehakaalu," lausus ta. Küll võib geeniteguritega arvestamine aidata sekkumisi täpsemini sihtida.  

Kaasprofessor märkis, et kiire elutempo mängib kindlasti toitumises rolli. "Kui inimesed ei leia aega, et poest toorainet osta, puhastada, tükeldada, kuumutada, süüa ja siis veel koristada, valitakse töödeldud (kiir)toit, mis on reeglina ebatervislikum. See on paras pähkel, millega on raske midagi teha," lausus ta. Samas on tema sõnul ka lahendusi, mis kujutavad kuldset keskteed. Näiteks saavad toidutootjad juurviljad ära pesta, koorida, tükeldada ning panna vaakumpakenditesse, mida osa poode juba praegu pakub. Juba see vähendaks inimese enda töömahtu.

Ülekaal on tema sõnul selgelt toitumisest tulenev probleem. "Liikumisel ja spordil on küllaltki vähetähtis roll kehakaalu osas. Umbes viis kuni kümme protsenti meie kaalust määrab liikumine. Lõviosa ehk 90 protsenti tuleb ikka läbi toitumise," ütles ta. Trennis ja liikumises on siiski muud võlud ja see on Tillmanni sõnul oluline. Ainult sellega kaalu siiski pigem ei langeta.

Suhkrumaks parandaks olukorda

Viimase aasta jooksul on palju räägitud suhkrumaksust, millest uus koalitsioon otsustas loobuda. Taavi Tillmanni sõnul on see kahetsusväärne. "Vaadates teaduskirjandust, siis see on kurb lugu, et Eestis ei ole seda sammu juba kasutusele võetud," lausus ta.

Ta usub, et noorte tervislikumate valikute poole suunamiseks on väga palju mänguruumi. Kui ohtlikud toiduained, nagu magustatud joogid, muuta kasvõi natuke kallimaks, siis Tillmanni sõnul on selgelt näha, kuidas nende tarbimine väheneb. "Vee tarbimine suureneb, kehakaal langeb – see on kindel võit," sõnas ta.

Tervislik toit on Tillmanni sõnul investeering igas mõttes. Selle kaudu on lastel vähem hambaauke, neil on parem enesetunne ja ka kiusamist võib vähem olla. Täiskasvanuikka jõudes on vähem diabeeti, kõrge vererõhuga seotud muresid, infarkti jms.

Ta rääkis, et teema puhul on poliitilisel väljal võimalik valida erinevaid lahendusi. Kui parempoolsed poliitikud ja valijad soovivad, et oleks palju valikuvabadust ja riik ei tohiks sekkuda, siis sellise vaate kõrval on vaja jõuliselt arendada toiduainete tööstusharu, mis tegeleb aktiivselt tervislike toitude arendamise, turustamise ja pakkumisega. Ta meenutas oma Londonis elatud aega, kui poest oli võimalik väga mugavalt osta vaakumpakendisse pakendatud tervislikke salateid. "Kallad pakendi sisu pannile ja viie minutiga on suur soe salatiroog valmis. Paraku Eestis ma ei ole millegipärast selliseid asju poelettidelt leidnud," lausus ta.

Vasakpoolsem lähenemine oleks tema sõnul mõelda nii, et see on kõigi ühine probleem. "Me teame, et see aitab kõikide riskide (maandamisele) kaasa, kui meil oleks natuke parem toidukeskkond ja selle nimel oleksime nõus veidi pingutama ja ohverdama. Kasvõi oma vabadust natuke piirata, et ebatervislikud asjad oleksid veidi kallimad, vähem reklaamitud, tervislikud toiduaineid samas oleksid soodsamad ja paremini kättesaadavamad," rääkis ta.

Saatejuht märkis, et justkui juba liigutakse paremuse suunas, sest toidutootjad pidevalt annavad teada, kuidas nad vähendavad soola- või suhkrusisaldust oma toodetes. Tillmann ütles, et ta tahaks selle jutu peale naerda. "Lühidalt: jumal hoidku, sugugi mitte. Kui siin keegi väidab et asjad lähevad paremaks, siis tule taevas appi. Me ei lähe mitte kuidagi paremaks, kõik tõendid näitavad, et ainult hullemaks. Inimeste kehakaal ainult tõuseb, eriti lastel, mis on murettekitav. Kui see trend jätkub, siis meid ootab ees USA-laadne epideemia ja see on kohutav," lausus ta.

Tillmann ütles, et kui vaadata toiduainete pakendite silte, siis ta on hämmingus, sest ei näe lugeda, kui palju on seal näiteks soola. "Ma pean keerama neid pakendeid ühte- ja teistpidi, siis seal on eesti, läti, leedu ja soome-ugri keeled kokku ja siis leia sealt see number. Seda on kohutavalt raske lugeda," kurtis kaasprofessor. 

Ta tõi näite Mehhikost, kus on kasutusel lahendus, et kui tootes on erakordselt palju soola või suhkrut, siis postmargisuurune märge annab sellest teada. Tarbija siis saab otsustada, kas ta soovib seda või mitte. Tema sõnul ollakse Eestis sellest veel väga kaugel. Euroopas räägitakse aga valgusfoori mudelist: roheline hea, kollane vahepealne ja punane tähistab seda, et toodet võiks osta harva. Tema sõnul tuleks selles suunas kiiresti edasi liikuda, aga praegu ei ole veel midagi tehtud.

Praegu on trend magustatud jookides kasutada muid kunstlikke magusaineid peale suhkru. "Ma arvasin, et need on võib-olla sama ohtlikud kui tavaline suhkur või isegi ohtlikum, aga nii palju, kui ma olen kirjandust lugenud, siis suhkruasendaja ei tee inimesi paksuks, vaid ikka tavaline suhkur. Suhkruasendajad paistavad siiamaani olevat üsna ohutud. Seega, kui keegi tahab juua mingit magusat jooki, siis ma ütlen talle, et pigem osta suhkruasendajaga jooki, mitte tavalise suhkruga," rääkis ta.

Suhkruasendajate puhul võib olla teatud risk, et suhkruasendajate mõju vaadanud uuringuid on veel liiga vähe. Mõni risk võib avalduda alles aastakümnete pärast. Seega kõige mõistlikum on tarbida siiski kraanivett. "Aga vaade, et naturaalne suhkur on kehale kuidagi parem kui suhkruasendaja – selle taga pole mitte ühtegi usaldusväärset uuringut. See on lihtsalt usk," ütles ta.

Tillmanni hämmastas veel lasteaiatoit, mis lähtub aegunud põhimõttest ja millele on määratud tema sõnul küllaltki kummalised nõuded. Kui laps käib üheksast viieni lasteaias, saab ta seal kätte juba rohkem kui 90 protsenti päevasest kaloraaži vajadusest. Õhtul kodus võiks laps võtta vaid väikese ampsu, mis oleks võrreldav poole hommikusöögiga. "See šokeeris mind, et meil on praegu regulatsioonid sedapidi, et keegi nälga ei jääks. Aga näljahirmus ei ole me kaua aega enam elanud. Me elame ülekaalu hirmus ja seda on vaja kiiresti kohandada," lausus ta.